
Kui neljapäeval peale mõnusat sushitamist õues Orianaga lõpuks siiski ka ööklubisse läksime, siis sain aru, et oktoobrist saati olen ma ööklubides käinud lesbina, sest muud moodi siin ellu ei jää. Ja ööklubist lahkudes üritasin endale jälle ja uuesti selgeks teha, et järgmine koht kuhu ma välja lähen on Levist Väljas. Sirli, oma tooliga loomulikult. Ja nendest "ägedatest" päikeseprillidest ja geelipeadest hakkab ka juba kergelt iiveldamiseni saama. Kes kurad selle geeli üldse välja mõtles. Äkki siis on itaalia leiutis või on see siin lihtsalt soodsamalt müügis.
Aga meil olid jälle siin pühad ja kuna Oriana sõitis Saksamaale, siis mina sõitsin rongiga Veroonasse. Vaatasin kõik kohustusliku ära ja kui lõpuks Shakespeare "Romeo ja Julia" rõdu juurde jõudsin, siis sai mul kõikidest võimalikest vaatamisväärsustest kõrini. Kari inimesi seisab mingi täiesti tavalise rõdu all ja teevad paaniliselt sellest pilte ja usun, et vähemalt pooled usuvadki, et see jutt sellest rõdust on tõsi. Aga ajalugu ütleb, et selles majas on olnud vanadel aegadel kõrts, nii et Julia kas elas kõrtsis või kõrtsi rõdul. Aga kes seda ajalugu ikka viitsib lugeda, kui giid ja brosüürid räägivad palju vürtsikamat juttu. Niisiis peale seda rõdu jama tegingi külma valge veini ja hea suure pitsa ja otsisin Milaano rongi üles.
Laupäev oli pargi päev. Piisavalt palju tunde pargis veiniga ja lõpuks saabusid ka ühika brasiilia rahvas koos kitarriga ja enne kui arugi sain oli juba õhtu.
Ei tea küll praegu, kus mul see õppimise soolikas täpsemalt asuma peaks.
Ja kes veel ei tea, siis Kelly lõpetab see nädal ülikooli. Hurrraaaaaaaa. Hüvasti Ameerikamaa.
Aga meil olid jälle siin pühad ja kuna Oriana sõitis Saksamaale, siis mina sõitsin rongiga Veroonasse. Vaatasin kõik kohustusliku ära ja kui lõpuks Shakespeare "Romeo ja Julia" rõdu juurde jõudsin, siis sai mul kõikidest võimalikest vaatamisväärsustest kõrini. Kari inimesi seisab mingi täiesti tavalise rõdu all ja teevad paaniliselt sellest pilte ja usun, et vähemalt pooled usuvadki, et see jutt sellest rõdust on tõsi. Aga ajalugu ütleb, et selles majas on olnud vanadel aegadel kõrts, nii et Julia kas elas kõrtsis või kõrtsi rõdul. Aga kes seda ajalugu ikka viitsib lugeda, kui giid ja brosüürid räägivad palju vürtsikamat juttu. Niisiis peale seda rõdu jama tegingi külma valge veini ja hea suure pitsa ja otsisin Milaano rongi üles.
Laupäev oli pargi päev. Piisavalt palju tunde pargis veiniga ja lõpuks saabusid ka ühika brasiilia rahvas koos kitarriga ja enne kui arugi sain oli juba õhtu.
Ei tea küll praegu, kus mul see õppimise soolikas täpsemalt asuma peaks.
Ja kes veel ei tea, siis Kelly lõpetab see nädal ülikooli. Hurrraaaaaaaa. Hüvasti Ameerikamaa.
No comments:
Post a Comment