Tinto,Tinto!

Hola! Hispaania nüüdseks maha jäetud. Reis läks meil väga ilusti. El Puertos veetsime siis kolm päeva, käisime kaks päeva rannas ja ühel päeval külastasime ka lähedal asuvat Cadiz linna, mis oli võrratult ilus. Sõime loomulikult pidevalt kala ja mereande ja isegi ei mäleta kuidas ma seda tegin, aga hakkama sain. Ühel õhtul vaid restoranis fritüüris tehtud mereande süües peatusin ma hetkeks ja nägin,et Tortilla sees on mustad täpid ja mida rohkem ma peatusin ja uurisin, sain ma aru, et need imepisikesed krevetid, mis seal sees on, on täiest kujus ehk siis need mustad täpid on silmad ja seal mu õhtusöök ka lõppes. Aga vähemalt ülejäänud hispaania inimesed said igapäeva kuulda, kuidas Laura lõpetas õhtusöögi peale seda, kui oli avastanud, et Tortillas jälgivad teda vähemalt 10 silmapaari. Korraliku hispaania lõunasöögi juurde (mis on tavaliselt alles kell 4 ) käib ka loomulikult siesta ja kui ma seda teha tahtsin ja voodisse heitsin naerdi mind välja ja tehti selgeks, et üks õige sieste on televiisori ees ja nii mind siis elutuppa kamandatigi. El Puertost suudusime edasi Lepe-sse, kus meid ootas järgmine kodu. Lepe asub vaid 15 km umbes Portugalis, nii et kuna mu mobiil võttis juba Portugali levi võin ma öelda, et olen ka Portugalis käinud. Samuti erinevad rannad ja teisipäeval sõime lõunat meie sõbra vanavanemate juures. Selleks sündmuseks oli ka ülejäänud pere kokku kamandatud ja oli ka juba ette teavitatud Laura "silmafoobiast" ja kõikidel krevettidel Paella sees olid pead ära lõigatud. Aga ka vanavanemad olid rõõmsad meie tulekust, rüüpasid muudkui Tintot, tõid aiamaalt muudkui järgmisi puuvilju ja üritasime ka Kameeleoni ajast leida, aga ei õnnestunud.Mina muudkui sokutasin salaja kala oma taldrikust naabri taldrikusse ja kui vanaema teatas, et kui järgmine kord lähme teevad nad Sardiine, siis teesklesin rõõmust lõhkevat. Aga hispaania keel tuli ka juba lõpuks välja, sest see on ainuke võimalus seal kohalikega rääkida. Viimase päeva siis veetsime Sevilla linnas, kus elab meie kolmas kamraad. Meie üllatuseks taas oli, et Juanma elab suuruselt kolmanda katedraali kõrval ehk siis kogu linnas ilmselt parimas majas. See vaade, mis selle korteri aknedest avanes oli lihtsalt võrratu. Veel "võrratum" oli kuumus. Sevilla on nimelt Euroopa kõige kuumem linn ja just nimel eile oli 15 aasta kuumarekord. Ehk siis kui meie üritasime tublisi turiste mängida oli temperatuuriks 44 kraadi varjus, ma arvasin et selliseid numbreid pole olemaski. Ja õhtul kell 10 oli veel temperatuuriks 34 kraadi, ei saa aru, kuidas nad seal elavad. Aga selles võrratus korteris elas võrratu pere ja ema vaaritas väga maitsva õhtusöögi jajuba varakult teatas mulle, et silmade pärast ma ei pea hirmu tundma ja säästab mind kõikidest võimalikest mereandidest. Kogu perega siis õhtustasime koos (loomulikult kell 11) ja naljatasime juba isegi hispaania keeles ja õhtusöögi järgsed kokteilid elutoas. Küll see lõunamaa elu on ikka ilus ja soe küll. Mi casa, su casa ja ema kinnitas mulle, et kui Eestis on liiga külm või vahel on kurb meel, siis olen igal hetkel oodatud nende kodus. Niisiis sai viimases õhtust minu lemmikõhtu ja loodan,et ei unusta seda sooja vastuvõttu kunagi. Kui vaid seda inimlikku soojust kuidagi Eesti saaks importida.
Aga nüüd olen tagasi Milaanos ja mõtlen, kuidas saaks nii,et kõik minu asjad kuhugi ära mahuks.