Vahel mõtlen, et milline see muretu elu küll olla võiks? Kui ülikoolis võtsid eksamilt minult kõik: mõtted, rahu, lõbusa meele jne ning unistasin pidevalt, et huvitav mis tunne see küll on, kui see kõik otsa saab. Eksamid tehtud ja olen sellele kõigele üsna lähedal. Kuid täna hommikul juhtus see taas. Ärkan hommikul, noormees on kodust lahkunud, mitte kuhugi ei pea kella peale minema ning olengi mina üksi ja mu enda toimetused. Kohutavalt tühi tunne on, mulle ei meeldi need hommikud. Mulle ei meeldi, kui mul pole päevaks kindlaid plaane ning kindlaid toimetusi. Kuigi tean ju,et pean oma lõputööd kirjutama, kuid see on selline ajatu tegevus ja vot need mulle ei meeldigi. Ehk siis oli petlik arvata, et kui kohustused lõppevad, siis olen absoluutselt teine ning vabam inimene. Mul ongi vaja pidevalt kõditavat pinget ning kohustusi täitmiseks, sest see on see, mis mind ajab rõõmsalt voodist välja ning paneb kindlalt tegutsema. Edasipürgiv jõud!
Uus Stereophonics plaat : Keep Calm and Carry on !
On siin ka keegi?
1 comment:
Mina olen siin
Post a Comment