Georgetown

Ei osanud Malaisiast esialgu midagi oodata, kuid praegu olen praktiliselt et vaimustuses. Unustasin eelmises sissekandes mainimata, et kohalikud oskavad uskumatult h2sti inglise keelt (taksojuhid, poemyyjad, paadimehed jne.). Langkawilt v6tsime suuna paadiga saarele nimega Penang ning syvenesime pisut detailsemalt ka Malaisia teemadel. Malaisia on olnud nii Portugali, Hollandi kui ka Inglise v6imu all ning just viimase all on seda olnud k6ige pikemalt. See seletab siis asjaolu, et praktiliselt igayhega siin on v6imalik inglisekeelne vestlus maha pidada. Samuti seletab see ka asjaolu, et siin on v2ga palju hindusid. Aga siis minu Penangi vaimustusest pisut detailsemalt. Penang on siis saar, mis on t2naseks sillaga yhendatud ka mandri Malaisiaga. Meie asume no. Penangi pealinnas Georgetown. Georgetown on loodud inglaste poolt ning t2nu inglise arhitektuurile kuulub linn ka Unesco World Heritage nimistusse. Malaisias on kyll ametlik usk islam, kuid riik suhtub leplikult ka k6ikidesse teistesse uskudesse. T2nu kirjule ajaloole on Malaisia t2idetud erinevate rahvustega : siin leidub ohtralt hindusid (t2nu ilmselt inglise v6imule) ning sama ohtralt ka hiinlasi (kes on lihtsalt tulnud siia kunagi ropult palju tood tegema ja edukaks saama). Georgetowni teebki p6nevaks see, et erinevad rahvused on siin imeh2sti esindatud. Georgetowni vanalinn koosneb p6him6tteliselt hiinalinnast ning indialinnast ja kohalikke malailasi siin tegelikult eriti ei kohtagi. Meie n2iteks elame hinnalinnas, kuid "Little India" asub vaid 5 minuti jalutusk2igu kaugusel. Kogu see arhitektuur siin (olgu siis k2est lastud v6i yles vuntsitud) on nii p6nev ja ilus ning see inimeste kontrast (hiinalinn vs indialinn) ilmselge. Isegi meie ajale jalgu j22nud hostel on tegelikult ehitatud hotelliks aastal 1931 ning praktiliselt polegi vist keegi seal midagi eriti muutnud (ilmselt vaid prussakaid lisanud). Loomulikult asub hostel kohe moshee k6rval ning homme varahommikul oskan ilmselt juba palvele kutsungit kaasa laulda.

Hiinalinnas rabavad t2navatel tavap2rased tookad hiinlased tood teha ning tunne ongi nagu oleks tagasi Hiinas ainult selle vahega, et siin on arhitektuur ilusam ning k6ik puhtam. Hiinat sain ka meenutada eile hostelis raamatut lugedes, kui keegi (ilmselgelt hiinlane) rogastas ja sylitas vahet pidamata. Indialinnas aga m2ngib igas poekeses yksteisest yle erinev india poppmuusika ning poodidest saab endale osta erinevaid Bollywoodi kleite ning t2navalt osta india maiustusi v6i minu lemmikuid Samosa pirukaid ( 1 tk maksav vaid kuskil 0,1 euro senti). Ma pole kyll Indias k2inud, aga tunne on seal t2navatel kyll nagu oleks Indias. Praegu n2iteks saabusime just India taimetoidu restoranist, kus ykski toit ei maksnud rohkem kuid 1 euro. Mis mul saabki selle imelise linna vastu siin olla, millel on nii palju pakkuda. Yhes6naga olen linnast vaimustatud ning ilmselt on see ideaalne koht, kus vastu v6tta Hiina uus aasta (aastavahetus on siis 3. veebruar, kuid enamus 2risid olid juba t2na suletud). Peale eksootiliste linnaosade on Georgetown yldiselt v2ga puhas ning h2sti korras hoitud ning kaubanduskeskuse k6rgemalt korruselt vaadates tundus, et uued linnaosad on modernsed ning korralikud. Ilmselt on see k6ik siiski kaudselt inglaste hea m6ju, mis linnast sellise toreda koha on teinud.

Kylastasime t2na siis ka kaasaegseid kaubanduskeskuseid, kuid hoolimata soodsatest hindadest pean ma tunnistama, et igatsen Euroopa moodi (samas tunnistan, et mul pole 6rna aimugi, mis Euroopa moes toimumas on) ning suuri poode, kus saab rahulikult ringi jalutada ilma, et keegi sul kuklasse hingaks v6i riideid soovitaks v6i allahindlust pakuks ilma, et midagi v2lja oleksid valinud.

Natuke ka tagasilookidest. T2na selgus, et siit Indoneesiasse Sumatra saarele siiski praami enam ei k2i ning peame oma plaanid pisut ymber planeerima. Kuid 6nneks teel sadamast koju kakis mulle tuvi p2he nii et k6ik peaks siiski h2sti minema.