Buss

Esmaspäeval otsustasin mitte enam Tallinna linna petta ning osta endale hulgi täispileteid bussiga sõitmiseks. Olin lõpuks valmis tunnistama, et ma ei ole enam üliõpilane ning minu elu läheb tunduvalt kallimaks. Et siiski soodsamalt elada kombineerisin Rocca al Mare keskusesse sõidu buss+jalad. Olin loomulikult täiesti unustanud, et kool on alanud ning kõik kohad on täis käesoleva hooaja Vero Moda riideid kandvaid ning ülemukitud noorukeid. Kas ma juba mainisin ka ebaviisakaid? Seekord ei tulnud värske lehe lugemisest bussis midagi välja, sest pidin kõvasti vaeva nägema, et mind juhuslikus peatuses bussist välja ei nügita ning samal ajal välja selgitama, et täpselt milline inimene see siis väljaheidete järele lõhnab. Lõpuks tulingi peatus varem maha ning pikendasin oma jalutuskäiku kaubandusvõrkudesse.
Aga siiski: kõik see lõhn ja nügimine ja äärmine ebaviisakus ja liikluskorraldus pani mind mõtlema, et kui mulle see kõik ei meeldi, siis miks ma seda siin teen. Ning omamoodi vaikselt otsustasin, et maailmas on ilmselt vähemalt triljon linna, kus ma tahaksin elada ning tegelikult on ju kõik võimalik, peame seda vaid piisavalt palju soovima. Aga eks alustan Aasiast ja seal on ju terve maailma aeg mõelda, mida ja kuhu edasi.
Tahtsin vaid seda öelda, et taaskord veendusin, et bussid ning ühistransport on parim koht mõtlemiseks ning uute ideede koht. Proovige.