Esperanto on see riik, kust me Miku jutu järgi pärit oleme. Enamus inimesi on imestunud ja arvavd, et see on Hispaanias ja vahel inimesed pidavat ka ütlema : Nice country. Ühesõnaga on inimestel tegelikult täiesti ükskõik kust sa tegelikult pärit oled.
Poisid leidsid meile saare loode tipus mäenõlval majutuse ja ilma rollerita siin saarel hakkama ei saagi. Saar on ylidselt rahvastatud valgete turistidega, kuid neil on ikka kombeks koguneda kuhugi asustusse v6i siis otse kuulsa Full Moon Party rannale. Seega oleme oma mereäärse rahuliku majutusega rahul, sest rollerit peame niikuinii omama. Meie päevad ongi siin möödunud rolleriga ringi vuhades. Esmapilgul tundus saar üsna väike, kuid rolleriga ringi uudistades pole saar endiselt väga suur, aga mäed ja äärmiselt kehvad teeolud teevad selle saare üsna keeruliselt läbitavaks. Loomulikult kuulutas ka kurja rollerirendist saadud vastus, et kindlustust nemad ei tee. See tähendas ka otseloomulikult seda, et esimesel õhtul suutsime rolleriga väikese õnnetuse korraldada. Aga kõik oleme terved ja suutsime ise ka uued varuosad leida ning seega polnud kahjutasu õnneks väga suur. Kuid nüüd omame suuremat ja uuemat rollerit ning sellega tundub kõik kenasti sujuvat. Minul on loomulikult küüned kogu aeg Priidiku ribide vahel. Kohe teisel päeval sattusime seiklema väga ekstreemsetele teedele ja mina pidasin turvaliseks pidevalt pigem jala mäkke nühkida, kui rolleri peal ootamatusi oodata. Preemiaks leidsime aga läbimatu tee lõpus inimtühja paradiisiranna. Ei teadnudki, et siin veel midagi asusutamata on. Poisid käisid ka kose all ujumas ning Priidik suutis rannalt leitud kookose lahti murda ning saime ka kookospiimaga maiustada. Loodus on siin ilusaim, mida seni näinud olen ja ilust uimasena suutsin ka tagasiteel rolleril üsna rahulik püsida. Üleeile leidsime ka Mikule rolleri peale pruudi: külmakasti. Jäime just samal päeval ka vihma vangi ning kasutasime vihmast ilma ära, et maitsta värske kookospiimaga ja Miku suurepäraste oskuste tagajärjel valminud Pina Coladasid. Paradiisisaar.
Täna aga panemegi oma austraalia aktsendiga Miku praamile ja tema lendab juba homme Bangkokist Indiasse ja sealt edasi Nepaali. Ja ongi selleks korraks uskumatu Miku seiklused lõppenud. Loodetavasti näeme teda juba varsti Austraalias.
Miku pruudi abistamas
3 comments:
Tundub, et Mikk on teie ellu ikka mõnuga seiklusi/põnevust/adrekat/naeru toonud! Hakkaski teie reisimine vist suht üksluiseks muutuma :D Teie mõistes argipäev on vist saabumas, kui te ta praamile panete!
NB! Tahan rohkem pilte näha!!!
Kallistused
Joovad cocopiima ja Pina Coladasid paradiisisaarel!..eino mai vöi.
Ja mis peamine- teil on seal soe!
Nagu näha siis viski ja tee ajad on ümber, pinacoladasid rüüpate!?
Hmh.
Peesitage niikaua kui jaksate, ma olen kuulnud et seal Austraalias pidi nõme olema :-)
Kadri
Post a Comment