55

tundi on minu esimese n2dala tulemus kahel ametipostil ja sinna sisse mahub veel yks vaba p2ev ka. Tunnistan ausalt, et jalad on v2sinud, aga loodetavasti pole mul seda veenilaiendite kreemi veel osta vaja. N2dal moodus kiirelt ja ilma suurte jamadeta: neli p2eva kohvikus ja 6 6htut restoranis. Kohvik on pidevalt rahvast t2is ja tegemist seal jagub. Esimesel p2eval tundus, et ylemus on liiga ylbe ja sunnib igasugu olematuid asju tegema, aga nyyd olen juba sisse elanud ja k6ik tundub loogiline. Menyy on pikk ja lai ning eks vajan j2lle pisut aega, et k6ik v6imalikud ja v6imatud toidusoovid 2ra 6ppida. Ja isegi kohvide nimekiri pole siin nii lihtne. Kui Itaalias oli k6ik v6imalikud kohvid selged nagu seebivesi, siis siin on ikka inimestel v2ga palju erisoove. Koffeiinivaba kohv, rasvatu piimaga kohv, sojapiimaga kohv, lahja kohv, kaneeliga kohv, sojapiimaga koffeiinivaba kohv, kohv sooja piimaga, kohv kylma piimaga. Tore, kui inimestel on valikuvabadus, aga see kui palju austraallased valivad on natukene ebanormaalne. Kohv on kohv ja k6ik ylej22nud lisaks on ju lihtsalt kohvi solkimine. Kohvikus tasuta l6unaid pole olemas ja olen vist juba restorani hea eluga juba 2ra harjunud. Restos saab m6nusalt k6ike jooke tarbida, enne pikkasid 6htuid on tasuta maitsvad 6htusoogid, l6petades saab vahel pizzat koju kaasa ning peale igat toop2eva on loomulikult v6imalik saada baarist 6lut v6i veini. Seega on iga6htused (tavaliselt l6petame kuskil 11 ajal) tootajate kogunemised garanteeritud. Nii et v6ite vist aru saada, et Lido on hetkel mu lemmik too ning seega olen ka n6us seal r66msalt kuuel 6htul n2dalas tootama. Inimesed on toredad ja k6ik sujub juba libedalt ja viperusteta. Laup2eva 6htul tabas restorani siiski kaos. Ilma hoiatusteta t6usis v2ljas tuul paari minutiga ning k6ik klaasid ja lauad hakkasid lihtsalt lendama ja liikuma. Kliendid olid k6huli laudade peal ja p22stsid klaase ja iseennast. Inimesed kogunesid restorani sisse, kuid loomulikult k6igile laudu ei j2tkunud. Osa siis leppisid tasuta pizzadega ning meie enda baariga restorani k6rval ning osad suundusid ilmselt Mcdonaldsisse. Aga olukord oli 6nneks k6igi jaoks pigem naljakas ja lahenes kiiresti ja valutult. Kui kohvikus kannan lihtsalt neid imesoovidega kohvisid lauda, siis restoranis v6tan peamiselt tellimusi ja hoolitsen klientide eest. Seega j22b aega ka niisama lobisemiseks ning loomulikult tahavad k6ik teada, kust ma p2rit olen ja mis elu seal Eestis elatakse. Seega t2nu minule saab nii m6nigi inimene Eesti kohta targemaks ja selle yle on mul k6ige rohkem hea meel.
Peale selle, et mind h2irib kohalike piiramatu pirtsutamine ja eritellimuste esitamine, siis k6rva riivab ka nende komme s6nu lyhendada. Peale selle, et nad tellivad Cab Savi (Cabernet Savingon) ja TED (6lu nimega Tooheys Extra Dry) kasutavad enamus kohviku kleinte thanks asemel lyhendit Tha. See mind 2rritab nii palju, et ei arva nendest austraallastest enam kyll mitte kui midagi. Ajan k6ik selle kaela, et neil puudub ajalugu ja traditsioonid mida austada ja mille yle uhke olla. Loovad siin hoopis oma pisikese ideaalse maailma, kus k6ik on lubatud ja k6ik sujub ideaalselt.