Tha

Nii kaua on aega mooda l2inud, et olen juba unustanud, mida ma t2psemalt Austraalia kohta juba kirunud olen ja mida olen mainimata j2tnud. Loomulikult alustan "Priidik ja elukaaslased" rubriigist. Itaallased on nyydseks juba isegi unustanud ja nyyd elavad meie korteris hoopis kaks soomlast (naised loomulikult). Nii kui Elina ja Mia kuulsid, et saan soome keelest aru, siis nyyd nad ainult soome keeles minuga r22givadki. Tydrukud tunduvad toredad, pead loomulikult blondid ja iga kell saame Priidikuga soome keele yle nalja teha. Et elule vyrtsi lisada, siis yks tydrukutest on loomulikult lesbi ja samas ka strippar, nii et k6neainet meil kodus j2tkub ja eelmisel teisip2eval k2isime ka esmakordselt siin ooklubis, et lesbi-strippar Mia-le kaasa elada m2rja T-s2rgi v6istlusel. Ooklubi oli just t2pselt selline nagu Mikk meile Tais kirjeldas : nagu klubi Hollywood 10 aastat tagasi. Ehk oli isegi pisut hullem. Aga nyyd on siis see v2hemalt tehtud.
Peale ylimalt pikka ja kurnavat n2dalavahetust tool, otsustasin 2ra, et kohvikus teen viimase n2dala ning proovin ka natuke siis seda head ilma ja vabat aega nautida. Ja raha ju l6pmatuseni ka teenida ei saa (tegelikult saab). Restoranis l2hevad 6htud muudkui mugavamaks, pikemaks ja seltskond ja 6hkkond on m6nus. Igayks teeb oma tood nii h2sti kui suudab ning keegi ei k2suta, 6ienda ega 6peta. Lemmikuks on saanud 6htud, kus olen viimane, kes restoranis l6petab : kontrollin veel viimased detailid, saan k6ige rohkem tootunde, lukustan uksed ja k6ik ylej22nud juba 6ues ootavad, et enne kojuminekut m6nus kylm vein juua. Yhes6naga on mul ikka restoraniga vedanud. Priidik tootab konkureerivas restoranis yhes ylisuures hotelli-kompleksis ning on ka oma tooga ysna rahul. Peamiselt on temalgi 6htused vahetused, kuid on lootust saada ka m6ned p2evased vahetused l2hitulevikus.
Teenindaja too tegelikult nii hull polegi, kui lihtsalt tootad 6iges ja m6nusa 6hkkonnaga kohas. Kohvikus on p2evad kiired ja palju on koristamist ja jooksmist ja isegi n6ude pesemist. Restoranis on siiski kliendid m6nusamad ja teenindamine hoopis toredam. Ysna tihti juhtub ka restorani v2ga n6udlikuid, pahuraid v6i lihtsalt ylbeid kliente. V2lja jalutamisi tuleb ka ikka ette, kuid minu lauad on siiski tavaliselt toredad. Vaid yhel 6htul kahe kuu jooksul olen m6nusat s6imu saanud, kuid 6nneks on ylemused alati meie poolt ja kliendid saadetakse hiljem k6ikidesse erinevatesse koledatesse kohtadesse (peale seda, kui nad lahkunud on). Kuid siiski sellist vingumist, tellimist ja pahandamist on ikka raske Euroopast tulles ette n2ha. Tavaline on see, et peakoka poolt ideaalselt valmistatud menyyle soovivad kliendid siiski miskit lisada: riccotta risottole kana, salati seest v2lja marju jne. Minu lemmik on siiski see, et Itaalia restoranis tellitakse aeg-ajalt kreeka salatit ja siis ollakse ysna pahurad, kui meil seda pakkuda ei ole. Olge siis parem kodus ja tehke ise endale syya. Siis on loomulikult toit kas liiga kylm v6i oodatakse toitu liiga kaua. J22b arusaamatuks, miks nad ei oska oma 6htuid siin nautida ja olla r66mus, et toit tuleb kauem, sest saavad kauem juttu r22kida l2hedastega ja aega koos veeta. Ja selle asemel, et leppida viisaka vabandusega v6i m6istva suhtumisega, hakatakse tavaliselt tasuta jooke, sooke n6udma v6i k6nnitakse lihtsalt minema. Inimesed on ikka p6hjuseta v2ga n6udlikud ja pirtsakad. Ja siis ytlevad nad veel thank you asemel lihtsalt tha. Enam laisemad inimesed vist ei saakski olla.
Aga siht on nyyd silme ees ja 12 juuli lendame sipsti Sydneysse.