Como Como

Bueno. Itaalia siis, täpsemini Como järv. Saabusin eile peale hirmuäratavaid lennureisi üsna hilja oma hotelli. Toas olid ühe tüdruku asjad veel, aga teda ennast mitte, seega jäin hirmuga ootama. Interneti ühenduse sain kohe, mis siis mind hoidis rõõmsana ja ühenduses omastega. Sest peale Tallinna lennujaama ma otsustasin enam mitte tönnida. Tüdruk, kellega jagan oma tuba järgmised kaks nädalat on Venetsueelast ja ta nimi on Orian. Räägib tiba inglise keelt ja tiba itaalia keelt, saame harjutada mõlemat. Õhtul kukkusin varakult tuttu ja magasin hästi. Hommikusöök on meil hotelli all pisikeses kitsas tänavas, täpselt nagu filmides. Hotell ise asub vanalinna nurgas kohe järve ääres. Ja see Como siis ise, võrratult ilus. Mäed ümber järve ja palju armsaid maju järve kaldal.
Koolis oli täna keeletest, nii suuline kui ka kiralik. Kahe testi vahel lubasime endale veel ühe venetsueela tüdrukuga ning austraallanna ja türklannaga kena lõuna järve kaldal. Koolis tundus, et palju inimesi on prantsusmaalt, mõned soomest, üks isegi lätist ja päris mitmed brasiiliast jne. Igatahes Eestit esindan ainult mina.
Hotellis on ühine köök, kuhu me siis täna ostsime Orianaga palju süüa, et õhtuti siis ise endale süüa teha.
Homme kell 9.30 on tubli keeletund juba kavas, kus ma õnneks sain kesktasemele, vähemalt oli eestis õpitust kasu.
Soe, mõnus ja kummikommid peletavad koduigatsust.