Minu pere ja muud loomad

Hommikul ärkan kas Steni väga ilmeka lalina peale või lihtsalt on uni täis, sest puhkus ju on.

Lennujaama leidsin siiski pimedas üles ja täna oma kenakesele sildile ka õiged inimesed. Hoolimata sellest, et pere oli reisinud kaks lendu ja nende vahel piisavalt kaua oodanud lennujaamas ja kell oli 1 öösel, siis Sten ei jõudnud ära naerda, kui ta minu süles lõpuks maandus. Lennukis oli parim laps ja magas kenasti ja viskas kildu. Ja hea laps on ta jätkuvalt. Kuna meil juba auto on kasutada, siis sõidame siin üsna palju ringi. esimene päev lääne poole pisikülasid avastasmas mere ääres, sest öine äike oli inimesed ära hirmutanud ja seiklesime terve päeva ringi. Eile põrutasime Tarifale, kus kõik diagnoosiga "surfihaige" kord minna tahavad. Vaatepilt oli muidugi enneolematu. Purjelaudurid olid asendunud lohemeestega, sest merel oli liialdamata ligikaudu 100 lohet ja rannas maas ligi sama palju. Taevas oli nagu paarituvaid linde täis ja pähe mulle ei mahtunud kuidas need hullud lohemehed oma niite, paelu, traate omavahel sassi ei sõitnud. Meie Liisi ja Steniga olime kannatlikud pealtvaatajad ja plaksutasime Maidole kaasa, kui mees purjelauaga Tarifa vett kaema läks. Jäi rahule ja oli silmnähtavalt õnnelik, et see asi nüüd tehtud sai. Päev rannas oli pikk ja õhtuks oli päike kõva töö minu peaga teinud.

Täna põrutasime pisut sisemaale, et külastada linna nimega Ronda, mis on ligikaudu 700 m merepinnast ning kui kaardi järgi tundus linna vaid 50 km kaugusel, siis sõites selgus, et pidevalt ülesmäge sõites võib see siiski aega võtta tublimalt üle tunni aja. Aga vaatamist oli kogu tee väärt. Ronda oli pisut rohkem minu silmis hispaanialik ja rohkem ajaloohõngulisems, sest siin all vahemere ääres on supermarket mcdonaldsis kinni ja vastipidi. Jäin Rondaga rahule ja allamäge veeresime rutem. Jõudsime randagi.

Õhtul ikka plaanime aktiivsed olla ja välja minna, aga kui lõpuks koju jõuame, kõhu täis sööme, mitu pudelit veini joome ja sten magusalt ära vajub, siis tõdeme, et siiski on ju puhkus ja kvaliteetaeg perega on kõikjal parim. Nii et õhtuti istume kodus nurgas ja viskame kildu.

Ja meel on nii rõõmus, et mul selline armas ja hea pere on.