Anri Rulkov

Ma ei ütle, et Anri oleks mulle väga lähedane inimene. Aga kunagi otsis Anri endale kostüümikunstnikut ja sai telemajast minu telefoninumbri. Nii siis tegime koos esimese üsna naljaka Kralliga telereklaamiga.Anri arvestas kõiki minu mõtteid (kuigi ma pole sellel alal ju väga töötanud),pidas mind väärtuslikuks ning pidas minust väga lugu. Olgugi, et olin ennegi sellel maastikul kaasa löönud ja mitmeid tutvusi loonud, siis alati jäid suhtlused kiireteks, pinnapealseteks ning väga lühikesteks. Aga Anri otsis mind ikka alati jälle üles ja pakkus üht ja teist ning võttis ka suure riski, kui kutsus mind telesarja Kelgukoerad kostüümikunstnikuks. See oli temale esimene teleprojekt ning teadis ta ka seda,et minul pole sellel alal tegelikult mingisuguseid kogemusi. Aga sain tänu Anri mõistmisele hakkama ja kui vaja astus Anri alati minu eest ebainimliku Toomas Kirssi ees välja. Lõpuks tegin lausa tööotsa Anri assistendina (reziiassistent). Aga alati istusime maha, arutasime asjad üksipulgi läbi ja kõikidele asjadele oli Anril alati lahendus, uskumatu. Kahjuks sain alles täna mina teada uudise, et Anri Rulkov lahkus meie hulgas 01.04 olles ainult 35-aastane. Minule oli see vikat jalgadesse, sest vähemalt pool aastat olen vahelduva eduga võtnud hoogu, et Anrile kirjutada ja küsida kuidas tal kõigega sujub ja meelde tuletada, kui väga ma temast lugu pean. Ma räägin tõsiselt, see mõte on mul vahet pidamata ikka peas.Nüüd on selleks liiga hilja, mul ei tule kunagi seda võimalust talle öelda. Kallid, ärge unustage enda kõrval inimesi, kes teid aitavad ja kes teile toeks on ja kes teile tähtsad on ja ärge unustage seda neile öelda, sest mingi hetk võib olla selleks liiga hilja...
Anri, kogu minu lugupidamine.