Tuesday, November 30, 2010

2+5=7

Meie puhkus Sihanoukvilles on l6ppenud ja ilmselt vajame paari p2eva, et sellest eestip2rasest n2dalavahetusest toibuda. Sihanoukville kohta ma v2ga suurt midagi kosta ei oskagi, sest seekord ei vaevanud ma isegi pead ja jalgu, et k6ik nurgatagused l2bi k2ija ja k6igega tutvuda.
Beach Road hotellil on siis kolm loojat, kellest kohapeal oli hetkel kaks pluss siis igasugu muid tegelinskeid, kes on sinna erinevatel p6hjustel kauemaks j22nud ning elavad hotellis. Hotell asub siis Serendipity rannast vaid kuskil 300 m kaugusel ning ymbruskonna hotellidega v6rreldes on ta seal kandis yks uhkemaid. Piirkond asub ise linnast endast pisut eemal ning koosneb vaid hostelitest ja baaridest. Hotellis on 80 tuba ning k6ige odavama toa saab tipphooajal (hetkel) 15 dollari eest. Toad on lihtsad ja korralikud, aga bassein m6nus ja restoranist saab maitsvaid toite. Uhkemates tubades on loomulikult ka k6ik v6imalikud eesti kuulsused 2ra k2inud.
Minu syndimise p2ev siis moodus absoluutselt mitte midagi tehes. Vedelesime basseini 22res ning mina limpsisin Pina Colada kokteile. L6unaks saatis Priidik mind massaazi, mis oli absoluutselt v2ga hea. Samal p2eval kolisid meile hotelli ka 4 noort eestlast, kes on samuti juba kolm kuud reisinud ja seega j2tkus nendega juttu kauemaks. 6htust nosisime yhes v2rskelt avatud itaalia restoranis (ausalt olen tydinenud kohalikust toidust) ning omanikuga sain itaalia keelt meelde tuletada ja onu tegi ise meile syya ka. Loomulikult maitses kylm itaalia valge vein paremini, kui m2letasin. Magustoiduks kohtusime yllatuslikult yhes armsas baaris yhe hotellis elava eestlasega, kes hetkel rajab siis Sihanoukville ehituspoodi ja on hotelliosanike s6ber, ning tema kohaliku abimehega. Nemad siis yllatasid mind suure kimbu lilledega ning sellega, et t2pselt minu syndimise kellaajaks v2lja ilmusid. Beach Roadil olid loomulikult k6ik tuttavad n2od juba ees (k6ik eestlased, kes seal pikemalt elavad, elavad hotellis ning alati kogunevad hotelli ees baaris) ning siis lasti juba tavap2raselt kokteili 2bmritel ning Priidiku tellitud juustukoogil hea maitsta. Minu synnip2ev oli imeliselt eriline!
Eile siis tulime hotelliosaniku Erkki ja ehituspoe tegelinski Jaaniga koos Phnom Penhi ja 6htustasime veel koos ja siis l2ksid meie teed lahku. Igatahes tutvusime ilmselt sellise kamba eestlatega, kellega tavap2raselt eestis eales kokku ei satu. Ilmselt kui me oleks vaid lyhikeseks perioodiks reisimas, siis me poleks ehk eestlasi yles otsinud, aga kuna juba ammu pole yhtegi kohanud, siis endagi yllatuseks (ja ilmselt ka teiste, kes mind h2sti tunnevad) pean tunnistama, et tore oli. N2dalavahetus oli just nagu puhkusereis kuurordis ning t2nasest oleme taas no t2navatel uusi p6nevaid kohti uurimas ja vaatamisv22rsustega tutvumas.

3 comments:

inga said...

La dolce vita!

Kerli said...

Justament!
La vida bella!

Anonymous said...

DV

alan.