L2bi delta Kambodza poole

Saigonis elab ligikaudu 7 miljonit inimest ja meie p6rkame t2naval kokku Margusega (Mihkli vend) ja ajame pisut juttu nagu oleks Viru keskuses korraks kokku p6rganud. Margus kyll teatas, et reisib siinkandis meiega yhel ajal, aga ei uskunud, et samas riigis, samas linnas ja samal t2naval kokku p6rkame. V2gev.
Vietnamis bussiga liikuda on v2ga lihtne. Siin pesitsib mitmeid bussifirmasid, kelle bussid l2bivad Vietnami suuremaid linnu. On v6imalik isegi osta nn Open Tour pileteid. See t2hendab siis seda, et maksad n2iteks terve tee Hanoist Saigoni bussi eest 2ra ja siis peatud sobivates linnades rannikul ning j2tkad m6ne aja p2rast sama piletiga teekonda l6unasse. Meie siiski seda teenust ei kasutanud ning l6puks ehk tuli isegi odavam jupi kaupa busside eest tasuda. Mekongi deltasse enam turistidele m6eldud busse ei s6ida, tehakse vaid p2eva v6i 2-p2evaseid tuure. Seep2rast ehk olingi mina pisut 2revil, et kuidas deltasse minek omal k2el 6nnestub ja kas busse seal ikka leidub. Enamasti yletatakse Vietnam Kambodza piir ysna Saigoni kylje alt, kuid meie valisime siis ranniku22rse piiripunkti. Esmalt s6itsime bussiga Can Tho nimelisse linna, mis siis on Mekongi delta nn pealinn. Linn oli ysna tavap2rane, kuid taaskord p6rkasime juhuslikult kokku shotlastega, keda olime Laoses kohanud. Nemad olid juba Kambodzast tulnud ja meie sinna minemas. S6ime koos 6htust ning vahetasime muljeid ning andsime n6u kuhu minna ja kus peatuda. Juba j2rgmisel p2eval s6itsime edasi Rach Gia linna, kus peatusime vaid bussipeatuses ja sealt edasi juba j2rgimise bussiga piirilinna Ha Tien. Delta piirkonda l2bida oli p6nev kyll. Hoolimata absoluutselt hullust liiklusest, bussijuhi kihutamisest oli kanaleid ja j6gesid ja sildu imetleda kyllaga. Piir Ha Tienist Kambodzasse avati turistidele vaid paar aastat tagasi ning seep2rast puudus ka lihtne yhendus Kambodzaga. Leidsime m6nusa hotelli ning otsustasime seal kaks ood veeta, et k6ik v6imalikud lahendused l2bi kaaluda, kuidas piiri yletada. Kohe hotelli k6rval asus ka turg ning saime k6iki v6imalikke ja v6imatuid puuvilju maiustada ja degusteerida. Esmalt meile siiski v2ideti, et bussiliiklus esimese Kambodza linnaga puudub ning ainus lahendus, on lasta ennast m6ne rollerimehel 2ra viia ja selle eest siis maksta 8 dollarit (teekond kuskil 50 km). N2hes, milline liiklus deltas valitses ei tundud me kumbki ennast v2ga h2sti t2iega kihutades ja autode eest p6genedes Kambodzasse lendamas. Vaatasime kogu interneti l2bi ja siiski leidsime yhe bussi, mis turiste siis yle piiri ja esimesse linna viib. Bussi hinnaks oli 12 dollarit. See on meie reisi jooksul k6ige kallim bussis6it, kuid tundus turvaline ja igatahes etem, kui m6nda murjamit rolleri peal kallistada.
Oleme siis l6puks r66msalt Kambodzas. Peatusime kaks ood linnas Kep. Kep oli kuulus prantsuse mere22rne villade rajoon (ligikaudu aastatel 1900 kuni 1960). Kuid peale prantslaste lahkumist ( Kambodza sai iseseisvaks prantslaste alt aastal 1953 ) j2eti linn maha ning lagunema. Praegu on linnas vaid suurte uhkete villade varemed ning suursugused kiviaiad yksteise k6rval. V2idetavalt jaotati maad 90ndat politsei ja s6jav2e t2htsate ninade vahel 2ra, kuid keegi pole nende maadega midagi peale hakanud. Otseselt linna seal tegelikult ei olegi, vaid yks suur tee ning villade j22nused ning m6ned kylalistemajad ning pisike rand. Praegu j2tab Kep mulje nagu oleks kuhugi Eesti v2ikelinna j6udnud, kuid see 6hkkond teeb uudishimulikuks v2lja uurida, millised need villad kunagi v2lja n2gid ning mis elu seal ymber k2is. Meie oobisime siis kaks ood tyypilistes hyttides. Majutus asus merest eemal ning m2e n6lval. Oobida sai ka p2ris puu otsa ehitatud hyttides, kuid meie valisime siiski k6ige odavama ja lihtsama hyti. Restoran asus k6rgemal m2e n6lval ja saime m6nusa teenindusega kohas uusi 6llesorte mekkides merd imetleda. 6htuti kimbutasid meid ka 2ikesevihmad, kuid 6nneks olid hyttid siiski veekindlalt ehitatud. Kep on kohalike seas tuntud krabi soomise kohana, ning mere 22rde oli isegi suur krabi kuju rajatud. Meie maitsesime ka krabi 2ra ning maksime kilo grillitud krabi eest 80 krooni. Maitses lausa h2sti.
T2na hommikul lahkusime oma hytist ning nyyd asume j2rgmises linnas nimega Kampot.
Esmapilgul tundub siin Kambodzas k6ik hulga kallim olevat (v.a. majutus siiani) kui Vietnamis. K6ik hinnad on siin n2idatud dollarites ning poes saad vahetusrahana vastu Kambodza Riel-e. Imelik, et siin kasutatakse raha, mille kursi yle ei neil mingisugust m6ju. Pisut k6he tundub siin ka kuidagi. Ehk harjusime Vietnami tsiviliseeritud eluga juba 2ra v6i lugesin liiga palju Pol Pot-i kohta v6i shotlased r22kisid nende ebameeldivatest seikadest, aga inimesed tunduvad mulle siin praegu kahtlasemad. Aga eks nad siinkandis k6ik ongi salakavalad.

P.S. T2na ehmatasin Kristiina maili peale, kui ta uuris, kas oleme ikka elus ja kus asume. Nimelt lugesin alles t2na, et Phnom Penh-is toimunud Water Festivalil tallati surnuks yle 300 inimese. Meie asume sellest 6nneks kaugel ja k6ik on korras.

P.P.S. Vietnamis viibisime 25 p2eva ning keskmiselt kulutasime p2evas 150 krooni (inimese kohta). Majutus maksis keskmiselt 6-8 dollarit ning 6htusook koos 6llega keskmiselt 2-3 dollarit.