Oleme kyll Mekongi 22res korduvalt k2inud, kuid siiani pole paadi peale peaaegu et saanudki.
Nyyd meil siis avanes ideaalne v6imalus paadireis v6tta ning mitte kasutult edasi ja tagsi s6ita, vaid lausa yhest linnast teise podistada. J2tsime oma iidse Angori sinna, kust me ta leidsime ning v6tsime paadi Battambang linna. Paat oli kuskil 30 inimese jaoks m6eldud ning m6nusalt tugevate puidust pinkidega ja katusega. Loomulikult tegi paadimootor k6vemat h22lt, kui k6ik inimesed seal paadis kokku ning ideaalne lahendus oli hoopis pikutada paadi katusel. Kulgesime mooda j6ge, yletasime j2rve ning manooverdasime kinni kasvanud j2rvedes mooda kitsaid kanaleid. Vaated olid v2ga muljetavaldavad ning Kristiina oleks seal saanud palju linnuvaatlusega tegeleda. P6hiliseks p2rliks olid loomulikud ujuvad kylad (floating markets), mis t2hendas siis j6e peale ehitatud maju, poode ning lausa koolimaju. N2gime ka peresid, kes alaliselt elasidki paatides ning tundus, et tegelesid vaid kalapyygiga. Igatahes tundus p2ris mugav, kui saad koogiaknast k2e v2lja pista ja kausid k6ik kenasti 2ra pesta. Siiski v6ib mainida, et j6ed tundusid yllatuslikult prygist puhtad, kuid mida l2hemalt me Battambangile j6udsime, seda rohkem prygi meie ymber tekkis. Kuid mind lohutab teadmine, et v2hemalt inimesed maal (6igemini j6e peal) saavad natukenegi aru, mis asi on prygi ja mis asi on loodus. Paat s6itis loomulikult 5 tunni asemel 7, kuid lapsed kallastel ja majades ei v2sinud lehvitamast ja see hoidis meele r66msa. Kambodza murid lapsed ongi ilmselt maailma armsamaid ja pole ime, et Angelina on endalegi m6ne siit koju viinud. Kuid kahjuks on ka lapsi palju t2navatel ninni ja n2nni myymas ning loomulikult kysivad mooduvad lapsed igaks juhuks, et 2kki on dollar anda. Kahjuks tegin endale kohe alguses selgeks, et k6iki maailma lapsi ma koju kaasa v6tta ei saa ja yks dollar neid 6nnelikumaks ka tegelikult ei tee. Hoolimata minu soojetusele (inimesed saavad kylma ja neil on kylmetus. mina sain sooja ja minul on soojetus ja nohu ja koha) oli paadireis yks t6eline p2rl. Kambodza on ilmselt siiani mu lemmik (hoolimata sellest, et nad on v2ga tumeda nahaga ja tunduvad algul,et k6ik on pahad murid), sest seal oli pisut k6ike. Seal on ilusaid randu, v2ga palju head toitu ning yllatus yllatus v2ga palju iidset kultuuri, mida nad oskavad eksponeerida ja loodetavasti ka selle yle uhked olla. Majutuse hinnad olid tavap2rased eelmiste riikidega, kuid toidud ning toidukaubad olid kyll kallimad kui Laoses ja Vietnamis.
Priidik linde vaatlemas
Koolimaja
Nyyd meil siis avanes ideaalne v6imalus paadireis v6tta ning mitte kasutult edasi ja tagsi s6ita, vaid lausa yhest linnast teise podistada. J2tsime oma iidse Angori sinna, kust me ta leidsime ning v6tsime paadi Battambang linna. Paat oli kuskil 30 inimese jaoks m6eldud ning m6nusalt tugevate puidust pinkidega ja katusega. Loomulikult tegi paadimootor k6vemat h22lt, kui k6ik inimesed seal paadis kokku ning ideaalne lahendus oli hoopis pikutada paadi katusel. Kulgesime mooda j6ge, yletasime j2rve ning manooverdasime kinni kasvanud j2rvedes mooda kitsaid kanaleid. Vaated olid v2ga muljetavaldavad ning Kristiina oleks seal saanud palju linnuvaatlusega tegeleda. P6hiliseks p2rliks olid loomulikud ujuvad kylad (floating markets), mis t2hendas siis j6e peale ehitatud maju, poode ning lausa koolimaju. N2gime ka peresid, kes alaliselt elasidki paatides ning tundus, et tegelesid vaid kalapyygiga. Igatahes tundus p2ris mugav, kui saad koogiaknast k2e v2lja pista ja kausid k6ik kenasti 2ra pesta. Siiski v6ib mainida, et j6ed tundusid yllatuslikult prygist puhtad, kuid mida l2hemalt me Battambangile j6udsime, seda rohkem prygi meie ymber tekkis. Kuid mind lohutab teadmine, et v2hemalt inimesed maal (6igemini j6e peal) saavad natukenegi aru, mis asi on prygi ja mis asi on loodus. Paat s6itis loomulikult 5 tunni asemel 7, kuid lapsed kallastel ja majades ei v2sinud lehvitamast ja see hoidis meele r66msa. Kambodza murid lapsed ongi ilmselt maailma armsamaid ja pole ime, et Angelina on endalegi m6ne siit koju viinud. Kuid kahjuks on ka lapsi palju t2navatel ninni ja n2nni myymas ning loomulikult kysivad mooduvad lapsed igaks juhuks, et 2kki on dollar anda. Kahjuks tegin endale kohe alguses selgeks, et k6iki maailma lapsi ma koju kaasa v6tta ei saa ja yks dollar neid 6nnelikumaks ka tegelikult ei tee. Hoolimata minu soojetusele (inimesed saavad kylma ja neil on kylmetus. mina sain sooja ja minul on soojetus ja nohu ja koha) oli paadireis yks t6eline p2rl. Kambodza on ilmselt siiani mu lemmik (hoolimata sellest, et nad on v2ga tumeda nahaga ja tunduvad algul,et k6ik on pahad murid), sest seal oli pisut k6ike. Seal on ilusaid randu, v2ga palju head toitu ning yllatus yllatus v2ga palju iidset kultuuri, mida nad oskavad eksponeerida ja loodetavasti ka selle yle uhked olla. Majutuse hinnad olid tavap2rased eelmiste riikidega, kuid toidud ning toidukaubad olid kyll kallimad kui Laoses ja Vietnamis.
Priidik linde vaatlemas
Koolimaja
No comments:
Post a Comment