Hoopis teisel pool ekvaatorit

Nii palju riike ja nii palju emotsioone lyhikese aja jooksul. Singapur oli umbes selline nagu ma teda ette kujutasin ja ehk isegi pisut rohkem. Hiinas reisides kohtusime yhe Singapuri noormehega, kes meile Singapuri lahkesti tutvustas. Piir l2ks kenasti ja Singapuri viisat meil vaja polnud ja isegi midagi maksma ei pidanud. Suundusime otsemaid Hiinalinna, kus leidsime omale ka majutuse. V2ga palju me ringi ei otsinud ja v2ga palju hosteleid meil seal silma ka ei hakanud ja maandusime siis yhes puhtas ja korralikus backpackerite kohas. Magasime dormis (ehk siis yhikatuba), kus oli 5 narivoodit ning voodi eest maksime umbes 250 krooni oo (kordan,et see oli vaid 1 inimese eest). Kerge masendav arvutus t6estas, et yhe oo kahe narivoodi eest oleksime saanud n2iteks Vietnamis 10 ood omas hubases toas veeta. Aga otsustasime 2ra, et v6rdlema, arvutama ja muretsema me ei hakka. Peale saabumist (neljap2eval) tuli meiega kohe kohtuma meie s6ber Kenny, kes tegi meile 6htuse ekskursiooni Singapuri kesklinnas. Vau, see linn ikka on p2ris vau. K6ik teed on korralikud (kvaliteetselt asfalteeritud), tee 22red on ymbritsetud rohelusega, keegi valest kohast yle tee ei l2he, t2navad perfektselt puhtad, suurep2rane yhistransport (Kenny s6nul on see yks maailma efektiivsemaid, sest katab 80% Singapurist). Jalutasime kesklinnas, uudistasime kaasaegset arhitektuuri, n2gime 2ra pikka-pikka kaubamajade t2nava (mis loomulikult oli ka 6htul paksult rahvast t2is) ja einestasime hawkeris (ehk siis toiduhall, mis koosneb erinevatest toiduputkadest). 6nneks teadis Kenny k6ikjal mida tellida ja mida meil lasta proovida. Singapuris on v2ga kirju toitude valik ning ka hinnad tegelikult ysna m6istlikud. Ehk siis s6ime ka yle kuu aja esimest korda taas liha. Maitses h2sti, kuid mitte nii v2ga. Hiljem yhines meiega ka Kenny pruut Pamela (nende m6lema esivanemad on tegelikult Hiinast ja ma ei kujutagi ette, mis Kenny ja Pamela p2risnimed olla v6iks) ning siis viisid nad meid klubisse v6i baari, kus k2ivad kohalikud. T2hendas see siis seda, et suures baaris oli suur lava, kus esinesid kordamooda hulk noori lauljaid (enamasti laulsid nad Tai keeles-Tai disko). Kennyle meenus, et ta olevat sealt eelmine kord pudel viskit ostnud ning selle alles j2tnud. Nimelt saab Singapuris klubides endale pudeli alkoholi osta ning selle hiljem oma nimega baari j2tta. Nii siis toodigi lauda pudel puutumata viskit (ei saa kyll aru, miks ta selle eelmine kord ostnud oli ja puutumata j2tnud), j22d ning karastusjooke (mis siis olid tasuta, kuna viski eest oli juba tasutud. Muide pudel viskit ooklubis olevat maksnud kuskil 100 eur). Reedel l6unatasime Kennyga hawkeris ja k2isime aripiirkonda l2hemalt vaatamas, kus ka Kenny tootas (Kenny tootab yhes Taani Shipping firmas ning Pamela finantssektoris). Siis uudistasime yhes kortermajade kompleksis ja s6itsime maja katusele ehk siis 50ndale korrusele. Pole kunagi nii k6rges hoones vist k2inudki ja liftis olid ikka k6rvad lukus. Huvitav kuidas seal k6rgel siis veel elada on. K2isime 2ra ka Singapuri Indialinnas, kuid k6ik oli palju vaoshoitum kui Malaisias. Kenny valgustas meid nii palju informatsiooniga, et seda siin k6ike kirja panna oleks ehk liialt tyytu. Loodan vaid, et see mulle pisutki meelde j22b ja ehk enim yllatas mind ikkagist see, et Singapur on t2na nii edukas t2nu sinna r2nnanud hiinlastele (loomulikult on see ka t2nu sadamale) ning Malaisia ise ytles Singapurist lahti. Aga Singapur on edukas ja mulle meeldib, et nad ise on selle yle uhked. Hinnad olid kyll kallimad, kui meie Priidikuga oma reisil harjunud oleme, kuid tegelikult olid hinnad ehk Euroopaga sarnased kui et mitte isegi pisut odavamad (ma m6tlen yhistransporti, toitulustust, majutust). Singapur on innovaatiline ja tema eelis Euroopa suurlinnade ees on minu arust see, et tegemist on uue linnaga ning uue riigiga. Kui Euroopa linnad peavad end moderniseerima ajaloolisel p6hjal ning traditsioonide kohaselt, siis Singapuril on olnud vabad k2ed k6ige suhtes ning nad on v2ga edukalt hakkama saanud. M6neti lausa yle pingutatud, sest nagu te ilmselt kuulujutte kuulnud olete, saab seal n2tsu mahaviskamise eest trahve, jalgrattaga k6ikjal s6ita ei tohi, vales kohas tee yletamine v6ib viia trahvini ja mis k6ige imelikum, Singapuri inimestel pole s6navabadust. Aga inimesed on suuteliselt sellest k6igest loobuma (isegi seal elavad hiinlased: ma m6tlen j2lle seda sylitamist ja prahti maas), et elada head ja edukat elu. Yhes6naga ytlesin ma Singapuris ikka p2ris mitu korda vau ning seal oleksin ma valmis tootama ilmselt iga kell (kuid nagu ka Kenny ytles, siis ainult h2sti tasustatud kohal). Ja ehk polekski Singapur ja kogu see hiinlaste-malailaste-singapurlased ajalugu tundunud nii p6nev, kui meil ei oleks olnud ylimalt kylalislahket Kennyt.
Aga lendamisest ka natukene. Singapuri lennujaama saab kiirelt ja mugavalt metrooga. Lennujaam oli tavap2raselt uhke ning odavlennufirma Air Asia lennuk ootamatult korralik, uus ja uhke. Ei teagi, kas asi oli eelmisel 6htul v2ljas k2imisest, lyhikesest lennust v6i siiski rahustitest, aga lend l2ks k2rmelt (vaid poolteist tundi) ja olimegi teisel pool ekvaatorit. Ahjaa ja kellele Singapur veel piisavalt ahvatlev ei tundunud, siis seal ei lange temperatuur kunagi alla 20 kraadi. Indoneesia viisa saime tehtud lennujaamas (30 p2eva ja 25 dollarit) ja h6lpsasti leidsime ka yhiskondliku bussi Jakarta kesklinna (rongijaama). Indoneesiast on minu arust v2ga palju r22gitud negatiivses v6tmes (vulkaanid, maav2rinad, pommid, vaesus, viletsus) ja tundsin lausa 2revust siia tuleku suhtes. Indoneesia on siis rahvaarvult suuruselt neljas riik maailmas ning koosneb siis kuskil 17 000 saarest. Meie asume Jaava saarel, mis on suurima rahvastiku tihedusega saar maailmas. Jakartasse maandusime eile p2eval ning tegime nii nagu enamus reisi foorumitest soovitab : lahku v6imalikult ruttu. Kesklinn oli siiski Jakartas v2ga uhke, lausa v2ga v2ga uhke. Kuna riigis elab tegelikult v2ga palju vaeseid, siis imelik oli Jakarta kesklinnas n2ha ebanormaalselt uhkeid autosid (loomulikult korruptsioon) ning kylastasime ka yhte luksuslikku kaubanduskeskust. Otsustasime siiski, et linn on liiga suur, et seal ringi tuuseldada ja s6itsime t2na juba Yogyakartasse. V6tsime korraliku ja kohalike m6istes uhke rongi ning s6itsime mugavalt 8 tundi konditsioneeriga rongis. Loomulikult n2gime ka t2istopitud ronge ning inimesi lausa rongide katustel (Priidik sai t6estust, et nii on siiski v6imalik reisida). Ilmselt on veel siiski liiga vara Indoneesia kohta j2reldusi teha. Meil on plaanis vaikselt Bali saare poole liikuda ja ka m6ni vulkaan 2ra n2ha (see, millele soovisime matkama minna on yllatuslikult siiski veel aktiivne ning sellele l2heneda ei tohi). Unustan kogu aeg mainida, et siin (Tai, Malaisia, Indoneesia) ei soodagi tegelikult pulkadega. Toitu syyakse kahvli ja lusikaga. Ja seda ma ka ei teadnud, et nii paljudes riikides on vasakpoolne liiklus ehk siis oleme seda juba n2inud alates Taist ja nyyd isegi vaatame teed yletades 6igele poole.

P.S. Eilses Keskp2evatunnis t6statas Hans H Luik teema, et miks poliitikud ei poora t2helepanu sellele, et Eesti inimesed on yksikud. Miks ei kulutata selle jaoks raha, et inimestel oleks rohkem kuskil k2ia ja seltsivamad olla?

Asume