Vulkaaniga ja vulkaanita

Juba olemegi hoopis teises Jaava saare otsas. Annan oma k6rgeimad punktid praegu kyll Jaava saarele rongiliikluse eest. Meie oleme vuranud liinidel: Jakarta-Yogyakarta-Surabaya-Probolinggo-Banyuwangi. Ronge on siin peamiselt kahesuguseid: economi (ehk siis ilma numbrikohata ja v6ib vist isegi oelda, et ilma istekohata) ning siis uhkem rong, mis koosneb kahest klassist: bisnis ja eksekutif. Bisnis on siis natuke ebamugavamate pinkidega (aga tegelikult ysna mugavad) ja ventilaatoriga laes ja eksekutif siis mugavate tugitoolide ja konditsioneeriga (tasub panna soojalt riide). Meie oleme siis s6itnud selel uhkema rongiga ja m6lemad klassid 2ra proovinud. Ilmselt edasipidi pole m6tet isegi malem2ngu, raadiosaadet, raamatut v6i vestlust Tallinn-Tartu rongis alustada, sest siin moodub isegi 5-tunnine rongis6it silmapilkselt. Ilmselt olemegi Jaava saarega tutvunud peamiselt rongide akendest. Yogyakarta on siiani olnud k6ige turistikam linn Jaava saare m6ttes. K6ikjal losutavad ja magavad oma jalgvankrites murid mehed ja oleks n6us sind isegi ilmselt Eesti 2ra tooma. Palju oli liikvel ka vankritega hobuseid ning hostele leidus lausa mitmeid. Kuid Yogyakarta turistikas ei t2henda siiski sama, mis n2iteks Tai turistikas, sest valgeid inimesi n2eb siiski v2he. Olin valmis v2ga vaeseks ja viletsaks ja r2paseks ja ohtlikuks Indoneesiaks, aga pole siin hullu midagi. V2hemalt rongiaken n2itas, et prygi vedelemas ei ole, v2ga v2ga palju kasvatatakse riisi (need riisip6llud on ikka v2ga ilusad, olgu nad siis alles "v2rsked rohelised" v6i siis juba "korjatud kuldsed"), palju on eksootilist loodust (aru pole saada, et tegemist oleks k6rge rahvastikutihedusega saarega), inimesed on yldiselt v2ga s6bralikud. Tyytu on taas see, et k6ik kohalikud murjamid tahavad sind igale poole viia ja tuua ja yhegi inimese juttu uskuda ei tasu (hindu, mis kohalikud ytlevad, v6i asukohti, kuhu nad sind viia tahavad). Malaisias ja Tais v2ga sellist asja ei olnud ja taas tundub see nii v2sitav. Peamiselt olemgi liikunud suuremates asustustes, sest turiste siin v2ga liikumas n2ha pole ja seega pole siin ka harjumusp2raselt lihtne ehk siis soodsaid majutusi v2ga ei ole v6i on raske leida ja inimesed r22givad (ehk ei r22gi) kehvasti inglise keelt. Kuid k6ik muudkui naeratavad ja t2na katsus v2ike poiss bemos (kohalik buss ehk siis mikrobuss) korda mooda minu ja Priidiku k2ekarvu (tahtis ilmselt endale). Kohalikud n2evad ka t2itsa kenad v2lja, rohkem nagu indiaanlased. Silmi hoiavad t2itsa lahti ning nahk on m6nusalt t6mmu. Samuti ei kuule siin tegelikult palju palvemuusikat ning pigem v2hesed naised kannavad pear2tte. Seega olen meeldivalt yllatunud, et keegi ei tahagi ennast siin 6hku lasta ning inimesed jooksma ei pista palvekutsungit kuuldes. Randu pole me veel siin n2inud, kuid 2ra oleme avastanud juba yhe vulkaani. Probolinggost v6tsime minibussi ja s6itsime m2gedesse Bromo vulkaani vaatama. Nagu mainitult k2ib siin ilmselt turiste ysna v2he (v2hemalt praegusel hooajal) ja viimased postitused interneti foorumites Bromo vulkaani kohta olid paljulubavad ning olime valmis p6nevaks matkaks vulkaanile. Kohapeal siiski selgus, et Bromo vulkaan on juba viimased 3 kuud aktiivne olnud ning matkarada ning vulkaani l2hiymbrus on hoopis suletud. Keegi v6iks v6iks vulkaanide online infolehekylje avada. 6nneks on viimane ja l2him kyla vulkaanile siiski piisavalt kaugel aktiivsest vulkaanist ning leidsime endale v2ga laheda oobimise. Teekond minibussiga kylasse oli juba piisavalt p6nev: ymbruskond oli k6ik must (tuhast) ning teed v2ga ei n2inud, sest s6itsime ja oobisime pilve sees. Meie olime loomulikult segaduses ja hostelis kysisime ilmselt sama rumalaid kysimusi nagu l6unamaalased kysivad Eestis oleva lume kohta. Oobisime siis eelviimases kylas enne vulkaani sakslaste asutatud hostelis, mis asus kuskil 1700 meetri k6rgusel. S6ime erinevaid praekartuleid k6hu t2is ja otsustasime viimasesse ehk vulkaanile l2himasse kylla jalutada. K6ik 3 km olid yles m2ge, kuid v2hemalt murtsime pilvest l2bi ja n2htavus selgines. See keskkond seal, see on hoopis midagi sellist, mida kunagi pole n2inud ja isegi pole osanud ette kujutada. Ybruskond on k6ik must ning p6lde t2is ja k6ik teed on kaetud musta paksu tuhaga. Palju tegeletakse p6llumajandusega ning peamiselt tundus, et kasvatatakse kapsast ja sibulat (arvasime,et seda on k6ige lollikindlam kasvatada), kuid j2rskudel n6lvadel tundus see v2ga keeruline. Pilve sees olles ymbruskond muudkui k2rises ja myrises ja rumalana arvasin ja kartsin kogu aeg, et peame iga hetk laava eest hakkama 2ra jooksma. Ylemisse kylla j6udes (vahem2rkus: Jaava saarel on k6ikide majade katused kivist, isegi v2ikeste hyttide, ilmselt vulkaanituha p2rast) sai vulkaaniv2rk ikka selgemaks ja selgus, et aktiivne vulkaan on siiski hoopis teine m2gi ning sealt isegi ei tule laavat. Aga vaatepilt oli sellegipoolest v6imas (pildid pean kahjuks panema m6ni teine p2ev). Vulkaani ymber oli k6ik platoo, mis asus siis meie m2est madalamal ning sinna minek oli keelatud. Vulkaan oli ise madal, kuid tootis vahet pidamata musta paksu tossu ja tegi myrises ja paukus k6vasti. M6nel hetkel klirisesid isegi kylas majade klaasid ja oli tunda lausa maa kerget v2risemist. K6ik need m2ed, rannad, dzunglid, kus seni k2inud oleme on olnud eksootilised, aga see aktiivne vulkaan seal Bromos oli ikka midagi uskumatut (t6esti isegi ei osanud ette kujutada, milline see aktiivne vulkaan v2lja n2eb). M2gedes oli ka ysna kylm ning tagasiteel hostelisse saime ikka m6nusalt endale tuhka hammaste vahele ja silmadesse. Kogu see maailm seal on kaetud tuhaga ning kohalike arvates l6petab vulkaan tossutamise alles aprillis. Suurep2rane kogemus!
Praegu oleme siis Jaava saare ida otsas ning suurest vulkaanivaimustusest l2heme homme juba yhte uut vulkaani avastama.