Teel koju

Nagu lubatud lahkusime Darwinist 12. juuli. Viimased n2dalad l2ksid ylimalt aeglaselt, hoolimata sellest, et nautisime rohkem ja muretsesime tootamise p2rast v2hem. Siiski oli viimane n2dal Lido restoranis ilmselt maailma pikim. Laiskus tuli j2rjest rohkem sisse ja isegi kiired 6htud restos tundusid aeglased ja k6ik kliendid pirtsakamad. 6htuti k2isime rohkem v2ljas ja rannas ja loomulikult sattusime ka kaklusesse. Sellest "Hollywoodi" ees toimunud kaklusest p22sesin mina suure ehmatuse ja shokiga, Priidik katkiste p6lvede ja s2rgiga ja Priidiku s6ber kahjuks siis 6mblustes huulega ja peap6rutusega. Nyyd tundub juba k6ik naljakas nagu ikka ja Austraalias peab ikka yhe korra ju 2ra ka kaklema. Restoranis tegid k6ik v2hemalt n2gu, et neil on kahju mul minna lasta. Viimasel p2eval tyhistas ylemus mu 6htuse vahetuse ja k2isime drinkidel ja l6puks ikka ylemuse korteris lisa veinidel ja tantsul. Viimasel p2eva 6htu Darwinis veetsime loomulikult ikka Lido restoranis, aga hoopiski restorani kulul syyes ja juues. Olen ikka v2ga 6nnelik, et nii m6nusas kohas tootada sain ja v2ga toredate inimestega tootasin. Tookaaslasele fotograaf-barista-6petajale Elise-le vastu tulles olin ka viimase n2dala kohaliku ajalehe autoeri esikaanel koos kohaliku suksu ja loomulikult autoga. Suurep2rased inimesed k6ik siiski, aga too oli ennast juba ammu 2ra ammendanud ja Priidik otsis mulle juba minu soovil matemaatika ylesanded internetist igaks juhuks v2lja, et aju natukenegi tootaks. Seega polnud mul kahju oma ettekandja karj22ri l6petada. Aga kokkuv6ttes j2ime Darwiniga rahule, sest pangaarved saime t2is ja too rabamise kogemuse k2tte.
Darwinist lendasime yli sujuva ja rahuliku lennuga Sydneysse. Siiani ei mahu minu pisikesse heledasse p2he 2ra, et kuidas saab yks riik nii suur olla, et lennukiba peab 4 tundi s6itma, et Sydneysse j6uda. Meile mitte tavap2rasel kombel oli meil hostel broneeritud ja saime v2hemalt oma taasleitud seljakotid kuhugi maha potsatada, kui hommikul kell 8 Sydneysse maandusime. Loomulikult on check-in hostelitesse enamasti alles kell 2, siis pidimegi esimese p2eva Sydneys uniste silmade ja raskete jalgadega l2bi ajama. Aga Sydney oli yllatus kyll, aga ega ma midagi peale ooperimaja sealt v2ga ei oodanudki. Esimese asjana m2rkasin seda, et linn on v2ga m2gine ja rattaga liikuda seal oleks ilmselt praktiliselt v6imatu. Meie hostel asus sellises pisut boheem-linnaosas ja terve kodut2nav oli pisikesi kohvikuid ja restorane t2is. N2gu l2ks iseenesest naerule ja seest l2ks soojaks, sest sellist m6nusat hubast, kultuurset olemist polnud juba v2ga ammu n2inud. See ongi ju see, mida ma igatsenud olen. Seega veetsime oma hommikud kohvikutes ja isegi hakkasin neljaks p2evaks j2lle kohvijoojaks. P2evad kolasime (jala loomulikult nagu ikka) k6ik m2rkimisv22rsemad linnaosad l2bi ja veendusime, et Sydney on totaalselt teistsugune kui Darwin. Linnal oli oma n2gu ning armas-kena arhitektuur meenutas v2ga palju Londoni 22relinna. Sydneys on hetkel talv, mis kyll 6nneks t2hendas seda, et p2eval oli kuskil 15-16 kraadi sooja. Aga kuna meie pole enam ammu nii kylmade ilmadega harjunud, siis t2hendas see meie jaoks k6ikide oma riiete korraga kasutamist ning mitmete kihtide tekitamist. Aga p2ike soojendas tublisti ja saime ikka pargis ka puhatud. Kesklinn oli linnal oodatust v2iksem, pean taaskord mainima, et ootamatult v2ga m2gine ning inimesed kirjud. Darwinis mainiti pidevalt,et tegemist on k6ige multikultuursema linnaga Austraalias, aga kolleege pilukaid n2gi Sydneys tunduvalt rohkem. Ja aborigeene vaid yhte. Kolleeg Elise koostas mulle terve nimekirja toredatest kohtadest, mida Sydneys kylastada tuleks. Nii kolasimegi l2bi nii Newtowni, Kings Crossi, King Streedi, Darlighursti ja palju muid kante. Newtown oli pungil t2is toredaid vintage poode ja seotasin endale kolm imeilusat vintage kleiti. L6puks ometi kleidid! Esimese 6htu veetsime Elise soovitusel restoranis Govinda. See t2hendas siis piiramatus koguses toidu tarbmimist taimetoidu Indiap2rases rootsilauas ning kino restorani teisel korrusel. Kino oli aga hoopis yks suur madratsite ja patjadega lebola, mis m6jus maitsvast toidust punnis k6hule ideaalselt. Teine 6htu Sydneys oli meie pubi-6htu. Meie 6nneks tundus isegi Sydney Darwini k6rval lausa odav ja 8 dollarit kannu 6lle eest (jah, siin myyakse 6lut morsikannudes) tundus lausa tasuta. Pubitoit ja pubi6lled ja tunne oli j2lle nagu Inglismaal. Viimane 6htu Syndeys oli loomulikult magustoit. Juba p2eval v2lja otsitud ja yle katsutud Sydney ooperiteatrisse saabusime tund aega enne kontserdi algust. Mina olin p6nevil nagu kommipoes ja olin seda 6htut juba ammu oodanud. Leidsime oma seljakotist ka viisakad riided selga, mis t2hendas aga hulka kylmetamist 6ues. Ei teagi miks, aga ooperiteater meenutas pisut Linnahalli (ilmselt vanuse poolest). Seega olime veendunud, et ka Imedemaa Ooperiteater on seest k6le ja kylm nagu Linnahall. Vastupidiselt oli maja seest soe ja hubane, kuid sellest hoolimata tulid k6ik ylej22nud maailma inimesed kontserdisaali jopedes. Sydney ooperimajja sisenemine jopega v6iks olla sama palju keelatud kui arsti juurde minek v2lisjalan6udes. Igatahes oli katsumist ja imetlemist maja sees veel rohkemgi kui v2ljas. N2gime kyll ainult yhte saali- kontserdi saali, aga ohhoo ja ahha oli terve 6htu. Kuulasime siis Prokofjevi "Romeo ja Julia", Sibeliust ning Beethovenit. Erinevalt minu kallist isast ei maganud Priidik kordagi ja peaaegu et tahtis isegi kaasa laulda. Ahjaa ja kas teadsite, et ooperimaja kaared-purjed-tiivad-katus on tehtud keraamilistest plaatidest? Peaaegu sama tore kui terve Linnahall. J2tkub...

Landlord Matt ja juba suureks kasvanud Dot
Sydneys h6ngu otsimas
ja leidsin ka.
Govindas
Linnahalli katusel
Linna kakaduud
Kings Cross
K6ik riided on seljas
Linnahallis