Brisbane ja adjooooo Austraalia

Sydneyst saime minema t2pselt nii nagu tegelikult plaanisime ja lootsime. Leidsime endale rendiauto, mis vajas tagastamist Brisbane ja saime endale kolmeks p2evaks rendiauto hinnaga kymme krooni p2ev. Parim leid. Priidik sai k6rvalistmel roolimisega suurep2raselt hakkama ja tegelikult oleme pahupidi liiklusega juba elanud ju k6ikjal peale Taimaad. Nii et pole see Inglismaa nii v2ga erandlik oma reeglitega. L2bida tuli meil 1000 km ning pluss palju k6rvalisi ja p6nevaid teid. K2ngurud istusid mitmel pool tee 22res ja lugesid autosid. Pinge lisamiseks ei teinud me loomulikult yhtegi lisakindlustust ning terve tee lootsime, et ykski k2nguru enesetappu ei sooritaks. Vaated olid ilusad ning olin l6puks ometi positiivselt yllatunud Austraalia suhtes. Kuid siiski ei ole ma midagi erakordselt suurep2rast n2inud, miks inimesed Austraaliasse reisima peaks. Kogu maailmal on nii palju vapustavat ja p6nevat pakkuda, miks siis k6ik oma raha siia j2tta. Riik on suur, vahemaad on mystilised ning k6ik liikumine ja toitumine on siiski v2ga kallis. Olen veendunud,et kus iganes yheski riigis ei ole midagi nii harukordset, et ykski teine koht sama head emotsiooni pakkuda ei saa. Igal pool maailmas on midagi v6rreldamatult erakordset. Kes ytleb, et Uluru Rock keset Austraaliat on erilisem, kui vulkaanid Indoneesias v6i kosed Laoses v6i Hiina myyr v6i Piusa koopad. Kummaline on aga see, et kuidas ma oma peas olen otsustanud, et k6ik edukad ning arenenud riigid asuvad vaid igavates kodustes kylmades kliimades. Seega oli ysna yllatav ikka veel n2ha, et yks rikas ning arenenud riik asub praktiliselt troopilises kliimas, lihtsalt tundub imelik. Kuna noorte seljakotir2ndurite ellu Austraalias kuulub magamine ja reisimine autos, siis tahtsime ka meie maksimumi oma 2-p2evasest autoreisist saada. Erinevalt t6elistest autoelanikest magasime meie siis oma tavalises sedaan tyypi kohalikus Holden autos. Kuna autodes magamine tegelikult on Austraalias keelatud, siis elevust pakkus meile isegi juba seegi, et pidime ideaalselt k6rvalise koha leidma. Valisime juhusliku tyypilise pisikyla ning tyhja parkla. 6nneks ilmselt ei oska politsei isegi kahtlustada, et keegi hull tavalises s6iduautos magada v6iks. Jalad pistsime pagasiruumi ning r2tikutest kardinad ning mahtusime isegi rahulikult veini nautima. Ei saa kyll hoobelda, et uni imehea oleks olnud, aga saime oma esimese automagamise tehtud ning uni l2ks 2ra j2rgmisel hommikul juba pool seitse. J2tkasime oma matka ning vurasime mooda v2iksemaid rannikuteid ning l2bi kuulsa Byron Bay ning Gold Coasti. Brisbanes ootas meid juba sooja toidu ja kylma 6llega Martini 6de Helen, tema abikaasa Tervor, maailma suurima t2helepanu vajadusega kuldne retriiver Reese ning isegi naabrid. Hoolimata sellest, et olime oma kylask2iku nende juurde planeerinud juba kuid, siis plaanid ikka muutusid ja juba j2rgmisel p2eval lendasid Helen ja Trevor Euroopasse. Meile j2i siis terve maja ning Reese. Oleme juba n2dalakese siin puhanud ning Reesele seltsi pakkunud. Ega me siin Brisbanes tegelikult muud v2ga teinud polegi. M6ned jala matkamised linna, suveniiripoed, pubituurid, koerapark ning hubane kodune olek. Pean kyll tunnistama, et minu jaoks oli pisut raske siin niisama puhata vahetult enne seda, kui tegelikult juba koju tulen puhkama. Kaks t2helepanekut ka Brisbane kohta, mis minu peas siiani tiirlevad. Pingid bussipeatustes asetsevad seljaga tee poole ? Ning jalak2ijate valgusfoorid k6ikjal linnas n2itavad rohelist tuld vaid siis, kui keegi nuppu vajutab. Miks? Nad ei hoia ju sellega elektrit kokku ega midagi. Hoiavad rohelist v2rvi kokku? Ahjaa ja Brisbanes on enamus eramaju puidust v2ga k6hnadel kanajalgadel majad. Nii et j2rgmine kord kui televiisorist n2idatakse uudiseid ja pilte, kuidas tormi ja yleujutuste t6ttu majad 2ra lendavad ja ujuvad, siis ilmselt enam ma yllatunud ei ole.
Eile oli r66mu t2is p2ev. Hommikul laulsin ja tantsisin Priidikule koogiga synnip2eva puhul. Priidik oli eeskujulik ja ootas hommikul magamist teeseldes teki alla p2ris kaua, et ma ta l6puks yles ajaksin ja 6nne sooviksin. Tegime suure-suure hommikusoogi, k2isime kohvikus ja linnas oma pangaasju ajamas ning 6htul j2ime Priidiku soovil koduseks ning mina kypsetasin taaskord Priidiku soovil yle saja aasta pizzasid. Isegi hollandi naabrid koos emaga k2isid kylas ning mekkisime shampust ja pizzasid. Ka nemad pidid tunnistama, et eurooplased suhtlevad peamiselt Austraalias eurooplastega. Ja Priidik sain nyyd 26, l6puks ometi minust vanem.
T2na praktiseerime j2lle seljakottide pakkimist ning liigume lennujaamale pisut l2hemale. Homme hommikul lehvitame lennukist Austraaliale ning lendame Kuala Lumpur-i. Enda soovil veedame seal yhe oo soomaks veelkord head toitu ning neljap2eval viib meid uus lennuk P6hja-Taisse Chiang Mai-sse. Yhes6naga hakkan ilmselt t2na juba rahusteid sooma, sest l2hip2evadel on vaja yle elada kaks lennureisi ning Tais kohtumine Puustusmaaga. Olen juba nii p6nevil, et Kristiina ning tema kaasaga kohtume, et panen ilmselt k6ik lennukid kiiremini s6itma. Juhuks, kui k6ik oma s6nad ja m6tted ja emotsioonid ning r22kimise vajaduse Kristiina peal v2lja elan ning blogi jaoks enam midagi ei j2tku, siis minuga v6ite kohtuda Lennart Meri nimelises lennujaamas 7. augusti hommikul kell 10. 25. Levikas peaks selleks ajaks juba kinni olema. Kes aga soovib ka Priidikuga kohtuda, siis tema v6tab kylalisi vastu samal p2eval Indias Kalkutta lennujaamas. Kohtumiseni.

antenniga tuvi