Gran Via

Magasin ennast taas normaalseks inimeseks ja nüüdseks on juba seljataga kaks koolipäeva. Minu kool Inhispania asub kahes paigas ning mõlemad on kodust vaid 5-10 minuti kaugusel (oleneb kui mitmest inimesest sa mööda pead saama). Hommikune seanss kestab 10.00-13.00 ning asub kodust tsipake kaugemal. See tähendab seda, et hommikul saan mööda Madridi peamist tänavad Gran Via vastu värskelt kerkinud päikest rahulikult jalutada ja mõnes silmale ilusas kohvikus kohvi juua ( Eestis küll enam kohvi ei tarbinud, aga siin lihtsalt on põhjust vaja, miks kõiki kohvikuid külastada). Täna juba õppisin selle ära, et peamiselt tellitakse kas lihtsalt cafe või cafe con leche (piimaga). Ei mingeid uhkeid espressosid, machiatosid, capuccinosid ega latted. Ja nii mulle meeldibki rohkem. Loomulikult pead vaid täpsustama, kas soovid kohvi külma, sooja või kuuma piimaga. Nii et see vestlus on mul juba selgeks õpitud. Loomulikult pakutakse kohvikutes ka liiga palju isuäratavaid küpsetisi, mida kohalikud hoolega hommikul kohvi kõrvale mugistavad. Peamiselt kohtuvad hommikul kohvikutes mehed, ilmselt on naised juba ammu tööl. Hommikune kool on väga uutes ja modernsetes ruumides. Klassis on meid kokku 8 ning suurte lokkidega noor õpetaja Pablo kiidab kõiki ja kõike pidevalt. Inglise keelt kasutab ta vaid juhul, kui kehakeel ka ei aita, aga enamasti saan mina vähemalt tema hispaania keelest perfektselt aru. Hommikused kolm tundi mööduvad grammatikat õppides, pisut kirjutades ja loomulikult üksteist mängudes üle trumbates. Mina olen tubli oivik ja vastan pidevalt kõigile ja kõigele ja olen uhke, et Orianaga koos veedetud aasta Milanos on minust nii tubli hispaania keele oskaja teinud. Ja kui muud midagi öelda ei oska, siis proovin loomulikult itaalia keeles täppi panna. Klassikaaslased on vanuses kuni 50 ning kõik õpivad itaalia keelt peamiselt kas töö leidmise või lihtsalt enese harimise eesmärgiks. Ja tegelikult põhjust olema ju ei peagi. Juba kell 14.00 hakkab minu järgmine tund keeltekooli peamajas, mis asub kohe Madridi peaväljaku Porta del Sol kõrval. Seal oleme ainult ühe hollandi tüdrukuga kahekesti ja seega koosneb meie tund (poolteist tundi) sellest, et pidevalt lihtsalt räägime ja puterdame rääkida omavahel ja õpetaja Oscariga. See on ideaalne tund, sest õpe on praktiliselt personaalne. Aga pean uhkelt ütlema, et teise päeva kohta uut keelt õppides olime täna juba täitsa tublid. Nii et täna õhtul oskan juba minna baari õlut küsima. Kahjuks või õnneks asub minu kodu praktiliselt Gran Via (suurim shopingu tänav Madridis) ääres ja seega ei suutnud ma eile vastu panna ja käisin erinevaid poode uudistamas. Minu üllatuseks on siin ikka väga palju kiirmoe poode ning hinnad on absoluutselt kindlasti odavamad kui Eestis. Loomulikult ei saa ka mainimata jätta, et ka kohalik bränd Zara on siin tunduvalt odavam. Seega naasesin siis loomulikult mitte tühjade kätega koju alles kell üheksa. Ilmselt ei jõudnud ma isegi poolesid poode läbi käia (jah sest täna juba käisin ka mõned uued poed tulemustega läbi). Ning alles kell 9 olid ikka veel kõik väikesed poed lahti ja tänavad olid paksult inimesi täis. Väidetavalt on Gran Via alati inimesi täis. Milano on Madridi kõrval ikka üks pisike küla. Vägev!
Nüüd aga lippan siis kooli poolt korraldatud linna-ekskursioonile ja tutvun kindlasti veel rohkemate põnevate linnajagude ja kohtadega, mida peab külastama. Juba kardan ette, et aeg saab enne otsa, kui jõuan üldse linnale tiiru peale teha.

P.S. Kui keegi väga muretseb, siis Eesti number on mul välja lülitatud ja kasutan järgmised 6 nädalat hispaania numbrit +34665303431