
Peale mitut ööd kukkuvaid lennukeid unes vaadates ja unetut "vaatan iga tunni aja tagant kella" ööd sain läbi raskuste takso ja olingi jälle lennujaamas. Kohvri võtsin kaasa kõige suurema ja poole kohvrist jätsin igaks juhuks tühjaks. Riia lend oli lausa lust: lennuk korraks taevasse ja korraks tagasi maa peale. Minu üllatuseks oli juba Riia lennul pooled inimesed hispaanlased. Lend Madridi pidi piloodi sõnul kestma 3,5 tundi. Siis aga jäime Madridi kohale tiirutama tunnikeseks ja olin juba kindel, et piloodid lihtsalt ei suuda kokku leppida, kumb teavitab, et lennuk on katki ja maanduda ei saa. Lõpuks siiski tulime õnnelikult taevast alla. Lennujaamas oli mul vastu tulnud Venetsueela sõbranna Oriana peigmees Miguel Angel (edaspidistes värssides MA), kes elab, õpib ja töötab juba aasta Madridis. Leidsime minu elamise kenasti üles. Korter asub täiesti linna keskel ning praktiliselt üle tee on 4-korruseline H&M pood ja ülejäänud kõik maailma poed (elan siis kohe Gran Via kõrval). Ega ma täpselt aru ei saanudki, et mis lastekodu siin toimub, sest korteris on vist 8 magamistuba. Minu tuba on parajalt pisike ja loomulikult elutoa kõrval, et saaksin siis kõigi jutte pealt kuulata. Varjupaiga-kaaslasi kohanud veel pole, aga itaalia keelt räägiti küll. Nii et saan oma keele erinevate keeltege sõlme rääkida küll. Tuterdasime siis kohe linna avastama ja MA ongi minu elav giid-sõnaraamat-turvamees. Euroopa on ikka nii ilus, et iga nurga peal jäi hing jälle kinni: väikesed väljakud mõnusate kohvikutega, imeline arhitektuur, kirglik keel ja lõpmatu lõunamaine päike ja soojus. Hoolimata minu suurest väsimusest, unerohtudest ja lõpmatust muljetamisest suutsin siia kohe esmapilgust ära armuda. Lõunaks sõime ühes mõnusas väljak-kohvikus erinevaid tapaseid ning loomulikult ei puudunud laualt ka kann Sangriat. Selle nimel võin veel lennuhirmustki ehk lahti saada. Suurte kõhtudega veeresime veel linnas ringi ja neid ilusaid tänavaid, kohti ja väljakuid on nii palju, et pea hakkab ringi käima ja süda valutama, et kas jõuan ikka igale poole. Nüüd olen aga kutupiilu ja õnneks voodisse kukkumine eriti keeruline pole, sest tuba on lihtsalt väike. Loomulikult ei käi toauksed siin lukku ja lükkan siis voodi ilmselt ukse ette.




1 comment:
Kas riidekappi ei olegi? Asjad pakid kohe kohvrisse, mis ostad? :)
Post a Comment