Ainult veidike veel ja asjad kohvri ja lennukisse kartma.
Aga suures linnas lihtsalt juhtub rohkem. Neljapäeval käisin tavapäraselt turul ja juba vaikselt tean kelle käest mida tasub osta. Apelsinimüüjaga tegime lõpuks ametlikult tutvust ja vist ongi tavaline, et mees, kes turul apelsine müüb kutsub sind ja sinu sõpru reede õhtul milaanos tuntud klubisse ja ütleb salasõnad kuidas tasuta sisse saada. Ja kui kolmest kohast juurvilju ostsin ja igast kohast sain kingituseks mandariine, siis kodus saigi mandariini kauss kuhjaga täis. Ja kui neljapäeva õhtul peale itaalia keelt käisin ühte korterit vaatamas, siis korteriomanik pärast mulle sõnumi saatis ja õhtusöögile kutsus. Aga seda ma ikka ei tea, kus prints valgel hobusel on, igatahes mitte apelsinidega turul.
Aga nädalavahetus oli küll täielikult hispaania nädalavahetus, neljapäev hispaanlastega ( ma ei teadnudki et neid üldse nii palju olemas on ) pargis vana tallinnat joomas, reedel hispaanlaste korteris sünnipäeva tähistamas ja trolliga peole sõites rõkkas ja hüppas troll hispaania keelsetest lauludest. Aga eks see itaalia keel lähebki juba igavaks, õpin siis kohe hispaania keeleka otsa. Igatahes on keel ilusam, inimesed mõnusamad ja kui mul alati nende ees hirm on olnud, siis kõik võtsid mind juba omaks ja kolm korda on mulle öeldud, et räägin itaalia keelt nagu hispaanlane. Mis siin siis ikka. Aga homme on veel tähtis ettekanne vaja teha, milaanos on nüüd ka siis pargis pissil ära käidud ja kelly on juba eestis mind ootamas.
No comments:
Post a Comment