Päkapikud.

Sussid akna peal ( mihklil mujal ) ja sokolaadikalendrid kindlasti ka teil tühjaks söödud. Siin on natuke raskem jõululainele saada, sest mõni päev on meil ikka veel täitsa soe ja mõni päev küll külm, aga päike jätkuvalt paistab ja lund ilmselt jäämegi ootama. Kaunistusi jääb siin napiks, Eestis hakkab möll tavaliselt juba ju oktoobris, aga alles eile veel nägin,et Duomo ees nokitsevad jõulukuuse kallal, mis meenutab rohkem küll tavalist roigast, aga eks neil pole siin neil kuuski nii palju võtta, nii et ilmselt tasatasa tekib rohkem jõulu. Aeg on siin vahepeal lennanud, ilmselt et koolis on lihtsam praegu ja eks niisama uudistades lendab ikka aeg kiiremini.
Nädalavahetus möödus poolakate juures tulevikku ennustades, hispaanlastega ööklubis tantsides ja pühapäevane Brasiilia Tatjana sünnipäev. Tore oli, aga minu plaan rohkem kohalikega suhelda ei ole veel välja tulnud, sest eks nad ikka eelistavad juba teadatuntud kohti ja inimesi, mitte pärismaalastega tutvusi otsida.
Pühapäeva öösel ootasime Venetsueelast uudiseid. Nimelt oli seal referendum muutmaks põhiseadus, mis oleks ilmselt kaasa toonud jobukoll Chavesi eluaegse valitsemisaja. Aga õnneks see tal läbi ei läinud ja rõõmustamist jätkus meil kauaks.
Lõpuks nägin ära ka suure ja uhke San Siro jalgpallistaadioni. Teisipäevla nägin juba linna peal rohevalgeid lumivalgeid shotlasi tolknemas ja joomas, sest õhtul oli Meistrite Liiga Milan-Celtic mäng. Õhtul enne mängu oli Duomo esine juba lagastatud, metroos rahvas laulis ja staadion oli suulahtijaenamkinnieiläinud suur ja uhke. Piletid olid meil küll kõige odavamad ja kõige kaugemas nurgas, aga mängu nägi kenasti, shotlaste märatsemise kuulis ära ja Kaka kuldse palli saamise nägime ka ära. Kuigi eks mul natuke oli hirm ikka, sest asjad on ikka veel natuke ärevad peale jalkafänni surnuks tulistamist. Aga mängu lõppedes pidid Celticu fännid kauemaks kohtadele jääma ja mina mingeid pahatahtlikke olukordi ei näinud. Aga juba tahan uuesti minna .
Kolmapäeval käisime proua Orianaga minu itaallase korteripeol, kellega ma koos ühte kursust võtan. Pidu oli teemal Vaesed ja rikkad ja meie otsustasime loomulikult vaeseks jääda. Nalja sai rohkem riietamisega ja minemisega kui peol ise, sest kui sinna jõudsime, olid kõik juba piisavalt alkoholi tarbinud ja kahjuks jäid kõik itaallased põhjamaiselt külmaks. Aga jõime vana tallinnat ja tulime koju tagasi.
Praegu olen rongis teel Firenzesse, meil on ju pühad, jälle.....