Leidsin!Ma ei tea isegi miks või kuidas oli mu peas üks pilt Itaaliast : tohuvapohu,mustus,vanad mehed õues kaarte mängimas,pesu aknast väljas kuivamas,signaalid,valjusti rääkivad inimesed,pisut lagunenud majad,maitsev toit jne.Siiani, kus ma käinud olen, on igal pool midagi natukene, aga päris see pole kuskil olnud. Aga reedel sõitsime Sitsiilasse ja vot seal see kõik ju ongi.Tegemist oli Erasmuse reisiga, mida ma siiani olen suutnud vältida, aga kuna seekord oli sõpru-minejaid niivõrd palju, et pakkisin ka oma kohvri. Lennujaamas said kõik aru, et Laural on põhi alt lahti ja hirmul on suured silmad, aga suure kamba peale jagasime mure ja hirmu ära ja minu kõrvale sokutati istuma meie Nizza poiss, kes on ise piloodi kursusi teinud ja iga naksu ja liigutamise peale oli tal seletus olemas. Ja nii me elusana Sitsiilias maandusimegi, linnas Catania. Sitsiilia on nimelt saar Itaalia saapanina otsas ja ühtlase ka Vahemere kõige suurem saar ( ligikaudu 25 000 km2 ) ning omab endas kreeka-hispaani-itaalia kultuuride segu. Elasime Catania noortehostelis ja meil oli kambapeale 14 kohaline tuba, tõeline laager. Reis sisaldas pisut ringi sõitmist, mõned linnad, natuke ekskursioone, kõige huvitavam paari tunnine matk Etnal (pimedas Etnast möödudes nägime ka vulkaani punast kuma, mis oli minu jaoks siiani tundunud ainult fimitrikina ), randa, väga head toitu ja kolme öö peale kokku 9 tundi und. Ühesõnaga ei puudunud reisilt ka väikesed napsud ja mõned peod. Aga üllatavalt ei osutunud see meile raskeks, sest kuna tegemist oli peamiselt hispaanlastega, siis nende kambavaim ja ühine energia ei saagi vist kunagi otsa. Kuigi reisi lõpuks olin neist tüdinenud, sest raske on mõista rahvust, kes hoiab niivõrd kokku, kohati on teiste suhtes tõrjuv, ainult emakeelt rääkiv ja kohati kombetult käituv, kuid kui juba kord nad sind enda hulka arvavad, siis praegu juba tean, et seda soojust ja lähedust hakkan ma kindlasti puudust tundma, sest nad on sul kogu aeg lähedal, hoolivad ja kallistavad ja ütlevad ilusti päevas lugematu arv kordi. Ja kui eile õhtul nii väsinuna koju jõudsin,et isegi lennukis ei jaksanud karta, siis oli imelik et toas polnud hispaania keelseid laule ja tühju sangria pudeleid, aga see eest uni oli magus ja hommikuks ka energia taastunud. Aga siiski ütlen, et kui Itaalia vähegi kellelegi ahvatlev tundub, siis Sitsiilia on ilmselt see koht, kus peab ära käima, kui olete muidugi valmis jalutama mõnes haisvas tänavas, hommikul kalaturgu läbima, kohati väisnud hooneid vaatama ja autosignaalidest üle rääkima ja väga hästi sööma.
Aga nüüd suuname kõik oma energia jalgpallile, sest õnne läheb meil nüüd vaja.
1 comment:
No näed kullake, kui ikka midagi on hingel, siis tasub selle otsimist jätkata ja küll see kõige ootamatumal elu hetkel, sind ka üllatab:)
Rõõm on jälle lugeda su seiklusi ja elamusi!!!
No võta see hispaanlasti positiivne energia siia Eesti kaasa ja nakata meid kõiki sellega!;)
Ootan sind!
Õde
Post a Comment