4000 saart

Kui ma lebobussidest kirjutasin , siis polnud mul tegelikult veel 6rna aimugi, millised lebobussid veel olemas on. Vientiane hostelist korjati meid 6htul peale ja suundusime bussijaama. Bussijaama j6udes oli tunne nagu oleks tegelikult l6bustusparki j6udnud. Bussid seisid reas ja stardi valmis ja yks oli uhke kui teine: p6hjavalgused (mu lemmik), neoontuled, vilkuvad tuled, maalingu bussidel ja mida iganes. Meie bussil oli suurelt kirjas: King of Bus ja see sai ju ainult head t6otada. K6ik bussid s6itsid tegelikult t2pselt samal ajal samasse kohta, lihtsalt m6ni oli p6hjavalgusega ja m6ni mitte. Bussis sees olid siis kahekordsed topeltvoodid. Buss topeltvooditega, uskumatu. Meie s2ttsime ennast teisele korrusele valmis ja itsitasime salamisi, et milline kohalik millisele turistile kylje alla magama poeb (sest see kes reisib yksi, saab juhusliku voodipartneri). Aga see polnud veel k6ik. 6htusook serveeriti meie topeltvoodiss ja magustoiduks olid sydamekujulised karamellid. Vot see on alles 2ri. Uni oli mesimagus ja kell 7 olimegi kohal. Kui tavalised turistid s6itsid uhke bussiga saarteni v2lja, siis meie uhked ja kokkuhoidlikud k6ndisime 12 km kohalikku bussijaama ja s6itsime odavamalt kastiautoga sadamasse 3 tundi. Kuna olime esimesed kastiautos, siis saime autojuhi k6rval mugavalt losutada. J6udsime siis Mekongi 22rde taas ning tegemist oli kohaga, kus j6est on v2lja ennast upitanud kuni 4000 saart (saare nime kannavad ka k6ik juhuslikud murututid peaga veest v2ljas). Aga oma moodi mystiline koht oli seal see k6ik ikka. Meie ei valinud k6ige suuremat saart, vaid kui backpackerite seas tuntud saare Don Det. Kohalik paadimees viis meid kenasti yle ja raskem osa oli sobiva bungalow ehk meie m6istes ilmselt k2pingu valimine. Valid oli kas p2ikese t6usu v6i p2ikese loojangu kylg. Meie t6elised kangelased tegime paari tunniga saarele suurte seljakottidega ringi peale ja leidsime endale meeldivaima koha p2ikese loojangu poolses kyljes. Bungalow asus p2ris j6e peal ja selle sisu koosnes siis suurest voodist, s22sev6rgust ja ventilaatorist ning v2ljas asuvatest v6rkkiikedest. T2pselt see, mis meil vaja oli. Ja hinnaks vaid 20 krooni yhe oo eest! Kogu saar siis tegelikult koosneski kalda 22res asuvatest bungalowdest. Hooaeg pole veel alanud ja saar oli vaikne ja kohalikud olid peamised elanikud. P2evad meil moodusid v6rkkiiges kiikudes ja raamatuid lugedes ning yhel p2eval k2isime ka yle silla k6rval saarel maailma k6ige laiemat koske vaatamas. Kuid rattaga siin kuumas s6itmine ei olegi enam nii lihtne. Oleme nyyd t2ielikult yle l2inud inglisekeelsele kirjandusele, sest muud lihtsalt ju saada pole ja raamatuid mugime nagu sooju saiu. P2ikeseloojangut nautisime oma terrassil ja peale seda (umbes peale kella kuute) oli v2ljas juba pime ja saarel liikumine ysna vaevaline, sest k6ik oli lihtsalt pime. Varajane uneaeg, sest hommikul 6 ajal hakkasid juba perelapsed valjul h22lel r22kima ning kohalikud kalamehed p6ristasid paatidega meie majakese all. T6eline puhkus. Ilmselt minu lemmik koht Laoses! T2na hommikul j6udsime tagasi Pakse linna ja saime ka oma Vietnami viisad tehtud. Tagasi s6itsime seekord autokastis ja kohalikud mugisid k6rval grillitud rohutirtse ja k6ike muud head ja paremat. Nyyd oleme natukene graafikust ees ja otsime m6neks p2evaks ymbruskonnas tegevust ja kahetseme, et saarelt nii varakult juba lahkusime.