Honk Honk

Kuna blogitamine on siin taas keelatud ning emotsioone tahaks hoida, siis kirjutan sissekande valmis hilisemaks postitamiseks. Me lahkusime Chengdust reede 6htul ning suundusime siis oorongile sinna keerulise nimega kohta. Kui eelmisest rongis6idust kirjutasin,et asjatu hirm ootesaalis, et k6ik 2mbritega mehed magavad rongis minu k6rval oli asjatu, siis seekord l2ks teisiti. Kuna rong s6itis meie jaoks VAID14 tundi, siis otsustasime osta k6ige odavama pileti ehk siis k6va istme pileti (rongidesse myyakse pileteid: seisukoht, k6va iste, pehme iste, k6va voodi ja pehme voodi. Tegelikult pole nendel piletitel midagi pistmist istmete ja voodite k6vadusega vaid ilmselt ruumikusega). Meie istekohad olid siis kolmeses reas, kus vastas istus ka kolm inimest. Meie vagunisse tunglesid inimesed 2mbritega, suurte kottidega ning k6ik inimesed olid hoopis teistsugused kui seni n2inud olime. Inimesed olid teisest provintsist ning t2iesti p2evitunud ja tumedad. Ilmselt on hiinlaste m6istes tegemist vaeste inimestega, kes teevad palju p6llul tood. Esialgne hirm oli siiski asjatu: meie ymber sattusid istuma toredad inimesed ning meie ymber k2is uudistamas kogu vagun ilmselt v2hemalt yhe korra, kuid keegi ei tundunud ohtlik olevat, vaid pigem uudishimulik, et kes need valged inimesed on. Eriti pakkus neile huvi meie kaardim2ngud. Kuna hiinlased m2ngivad v2ga palju rongis raha peale kaarte, siis tundus neid huvitavat ka meie kaardim2ngud. Siis kui 6petasime minu vastas istuvale hiina poisile (kes algeliselt r22kis inglise keelt) meie kaardim2nge, siis tundus, et meie ymber seisab terve tumedanahaline vagun. Vagun oli siiski ysna ohutu, sest pidevalt k6ndis rongist l2bi nii vagunivalvur, politsei kui ka toitu myyjad. K6ik olid pidevalt mures, et kas teame ikka, millises peatuses maha minna. Rong startis kell 8 6htul ning me siis teoreetiliselt pidime rongis ka magama. Iste oli siiski k6va ja ruumi ei olnud ja magamisest ei tulnud v2ga midagi v2lja. Mina m6ned korrad siiski nokkisin ja Priidik otsustas magamise asemel mind valvata. Kella 7 ajal l2ksid enamuses inimestest rongist maha ja meie saime lausa yle istmete pikutada, aga Priidik siiski ei maganud. Kell 10 j6udsime siis sinna keerulise nimega linna. Sealt leidsime muretult 6ige bussi meie sihtkohta Lijang, mis asus siis juba Yunnan provintsis. Bussis6it pidi kestma 7 tundi ning buss oli ysna pisike ja ebamugav. Sellest sai siiski ilmselt minu k6ige ekstreemsem s6it siiani. Tee l2ks mooda m2gesid yhest m2e tipust teise m2e tippu. Loomulikult s6itis bussijuht juhuslikes kohtades eess6itvatest veomasinatest (siin on v2ga palju kaevandusi) mooda ning andes sellest siis signaaliga teada ja pidades seda siis t2iesti ohutuks. Vaated olid kyll ilmselt ilusaimad, mida eales n2inud olen, aga s6it minu jaoks 22rmiselt ohtlik, sest ega hiinlased ei pea vajalikuks piirdeid m2e servadele ehitada. M6nes kohas oli olnud hiljuti ka varinguid ning teed olid kohati raskesti l2bitavad. 7 tunnist sai 9 tundi ja praegu ei tahaks enam natukene aega yhtegi bussi n2ha. Lijang ise on v2ikelinne (1,1 miljonit elanikku) 2400 m k6rgusel merepinnast. Linnal on imearmas UNESCO nimistus vanalinn, mis sai raskesti 2005 aasta maav2rinas kyll kannatada, kuid praeguseks originaalsel kujul taastatud. Meie hostel on imearmsa sisehooviga vanalinna hostel ning hind on juba siin 2 korda odavam, mis me Pekingis maksime. Meie toas on ka yks jaapanlane, kes t2na juba lahkus ning yks Tsehhi poiss, kes r22gib hiina keelt. Eile k2isime linnapeal ning sattusime oosel kohalikku kohviku tagaruumidesse, kus toimus siis l6kke ymber kitarri m2ngimine ning ma pole vist eales nii intiimses ning intensiivses 6hkkonnas viibinud ja hiina keel k6las nende suus kitarride saatel lausa imeliselt. Nii et meie uus tsehhi s6ber on v6ti k6ikjale.