Tuesday, October 12, 2010

Luang Prabang

V6tsime eile hommikul turult hommikusoogi ning soitsime tuk-tukiga aegsasti bussijaama, et saada piletid Luang Prabangi. Loomulikult just eile siis ei v2ljunud tavap2rast linnibussi, vaid meie "6nneks" v2ljus hoopis tunduvalt kiirem no. minibuss. Asjad pandi muidugi katusele ja nooriga kinni ja 10 inimest topiti v2iksesse karpi ja hakkas see teekond pihta. Ilmselt oli just meie bussi rooli sattunud Laose liiklushuligaan ning mina j2in juba peale poolt tundi mere(k22nulise tee)haigeks. Huvitav kas kindlustusfirmad Eestis yldse teavad ka mis ekstreemsuste tarbeks nad inimestele kindlustusi vormistavad. Tee oli nii k22nuline ja pidurdamine v6tab raudselt rohkem kytust kui gaas ja teetood olid nendel teedel juba kestnud aastaid. 6nneks meenus Kerli ja Luule kunagine nipp, et pead tuleb lihtsalt paigal hoida ja nii ma siis v2hemalt 5 tundi vastu tooli pead toetasingi kui tee l6puks sirgemaks l2ks. 6nneks ma ei osanud Tai keeles oelda okse ja seega j2i palju peatusi tegemata. Priidik pidas s6idu kenasti vastu ja kuulas ilmselt k6ik v6imalikud Kuku raadio saated 2ra ning sain teada, et see aasta on Eestis kehv 6una saak (loodan,et Kristiina v2ga ei kurvasta) ja v2ga hea kurgi aasta. Aga ellu ma j2in ja kui Luang Prabangi kohale j6udsime oli juba olemine ka parem. Seega pean tunnistama, et teed on siin t6esti v2ga algelised. Kokkuv6ttes siis l2bisime 300 km k6igest 7 tunniga.
Luang Prabang on kyll nyyd see koht, mis j22b mulle k6ikide aegade l6puni meelde ja kuhu ma tahan tagasi tulla. Linnas elab ametlikult siis kuskil 100 000 elanikku ning peamiselt on siin k6ik budistid. Hoolimata Laose soodsatest hindadest leidub siin ka ilusaid armsaid ning kalleid hotelle, mis kyll ei karju luksusega, kuid lihtsuse ja mugavusega. Linn ise kuulub Unesco nimistusse ning see k6ik on siin t6esti kuidagi eriline. Hoolimata modernsetest kohvikutest, vinoteekidest ja puhtusest t2navatel on siin s2ilinud ka oma kohalik aura. Lapsed koolivormides kihutavad jalgratastel kooli, soovad l6unat Mekongi kaldal, mitmed templid, vihmavarjudega mungad kleitides t2navatel, turult saab v2rsket kala (mitte et ma seda muidugi sooks) ja teisel pool Mekongi on paks dzungel. Korraks tuli ka tunne, et sooviks seljakotti minema visata, ilusad riided selga panna ja h2sti teeniva inimese kombel valge linaga kyynaldega restorani istuda, aga kyll siis see aeg tuleb hiljem. Aga soovitan k6igil Luang Prabangi Aasia poole tulles kylastada, yksk6ik siis kas seljakoti reisil v6i hotelli ja puhaste riiete reisil.
Hosteli leidsime j2lle l2bi juhuse kohe pea t2nava hek Night Marketi k6rval ning seekord minu kauplemise tulemusel saime taas 6 dollari eest lausa r6duga toa. Aga loomulikult ei saa see k6ik liiga t2iuslik olla ja oosel sain ka siiani oma suurima shoki. Nimelt ronis minu kaela peal yks s6bralik PRUSSAKAS. Kas te saate aru, et minu lapsep6lve hirm on mind l6puks tabanud ja minu voodis oli PRUSSAKAS. Priidik oli kyll tubli ja otsis pealambiga k6ik toa nurgad l2bi, t6mbas voodi seinast eemale ning oosel kontrollis veelkord v2hemalt 4 korda, kas uusi prussakaid juba leidub v6i ei leida, aga siiski pidas ta mind liiga pirtsakaks, et hostelit vahetada. Nyyd on siis k2es aeg, kui pean ennast yletama ja kas : 1. olla magamata seni kuni me siin linnas viibime v6i 2. sooma oma lennukis6idu jaoks m6eldud rahusteid v6i 3. leppima m6ttega, et prussakad 2KKI toovad 6nne. Ei teagi?!?
Luang Prabangi yks kuulsamaid asju on ka Night Market, mis suus koosneb nii igasugu vidinate turust kui ka toidu turust. Toidu turu parim osa on l22nep2rase nimega Buffet, mis siis t2hendab, et 14 krooni eest v6id oma ysna suurde kausse kuhjata nii palju nuudleid,riisi,papayat, pambust, salatit ja k6ike head ja paremat (ainult taimetoit) ja seda me kavatseme siin syya ilmselt iga 6htu. Just ostsime ka poest 7 krooni eest pudel kohalikku veini ja ehk see on just imerohi minu prussakateune vastu.
T2na leidsime ka l6puks koha, kus saab raamatuid vahetada. Kahjuks on siiski tehing selline, et j2tad oma vana raamatu sinna ja maksad natukene peale ja saad siis riiulist endale meelep2rase raamatu vastu. Eestikeelseid raamatuid me ei leidnud yhtegi, kuid j2tsime esimese eestikeelse raamatu neile sinna poodi (Lohejooksja) ja Priidik sai endale 5 krooni eest raamatu asemele. Ehk on m6ni eestlane 6nnelik, kes leiab sealt samast kohast eestikeelse raamatu.
Hommikusoogiks oli t2na tavap2ane lahustuv kohv ning jutuajamine yhe hispaanlase ja itaallasega immigratsiooni ning lennunduse teemadel. Igap2ev on ikka t2is yllatusi (prussakatest r22kimata).
Allanile. Laoses on praktiliselt myygil vaid yks 6lu: BeerLao. Tegemist on siis saksap2rase laagerdatud 6llega (kas on olemas sellised terminid?) Pean tunnistama, et Hiina lahja hele 6lu maitses kyll paremini, aga samas mis mul saakski 6lle vastu olla, mis on 640ml pudelisse. Hinnaks siis poes 12 krooni.

3 comments:

Triin said...

Prussakad on kõigesööjad ja näljaga võivad süüa kasvõi paberit ja tolmurulle, söövad ära ka oma surnud liigikaaslased. Prussakate dieet on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui taimsetest produktidest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid.

Prussakad võivad elada nädala ilma peata, kuni lõpuks surevad lihtsalt nälga.

Mihkel said...

Laura,kui sa prussaka ära sööksid siis ta enam ei tule;) aga tore on lugeda teie seiklustest. Meil tuli täna rahet ja päris suur aasia kliima igatsus tuli peale. Parimat!

Anonymous said...

LaoBeer oleks parem nimi olnud.

alan