Vang Vieng oli t2pselt selline nagu ilmselt k6ik inimesed kirjeldasid: tubing, palju kohalikku puskarit tarbinud inimesed, S6prade sari k6ikjal restoranides ning mitte yldse kohalikku toitu. Meie suutsime siiski ysna rahulike oobimise leida bungalow laadses majakeses ja k6iok see l2rm ja m2su j2i meist 6nneks ysna kaugele. Selle kuulsa tubingu tegime ka 2ra. Auto kastis viidi meid suurte traktori kummidega linnast v2lja ja lasti yhe esimese baari juures maha. Seal alustati juba kokteili 2mbrite tarbimisega ning m6nedel l2ks ilmselt ikka paar tundi aega, et alkoholist ilmselt nii palju julgust saada, et vette kobida. Meie j2tsime pool meelega raha koju ja maitsesime vaid tasuta pitse (tyypilised). Ilm oli kyll vihmane, aga siiski soe ja ka j6e vesi oli piisavalt soe ,et seal tundide viisi liguneda. Kogu kurikuulus "kummitamine" t2hendaski siis tegelikult, et selle suure kummiga s6ideti kuskil 2 tundi mooda ysna rahulikku j6ge tagasi linna ning tee peal t6mmati sind veest v2lja j6e 22res asuvatesse baaridesse. J2rjekorras teises baaris ei n2inud ma enam yhtegi kainet n2gu ning k6ik oli ysna halenaljakas. Yhe komplimendi sain teises baaris ikka: olin umbes 50 inimese seas ainuke, kellel oli p22stevest seljas. Meie siis loobusime baaritamisest ning liuglesime m6nusalt mooda j6ge kuskil 2 tundi tagasi linna. Elamus oli siiski tore, sest tegelikult on Vang Vieng ka kuulus oma ilusate m2gede poolest, mida k6ike sai ka j6e pealt t2ielikkus vaikuses j2lgida.
Vang Viengi maine p22stis ka meie silmis teine p2ev, kui rentisime raha kokkuhoiu nimel k2ikudeta jalgrattad ja uudistasime ymbruskonda. Nii pea kui saime yle silla ja j6e oli elu hoopis teine. Loodus imeline ja kohalikud s6bralikud (v2hemalt leidus kohalikke). Jalad olid 6htuks kyll ysna valusad mooda kynklikuid teid tavarattaga s6itmisest, kuid uued riided olid selga p2evitatud ja toit maitses hea. Kuna t6esti oli Vang Viengis v6imatu kohalikku toitu leida, siis nautisime meie mitu 6htut m6nusat k6hut2it india restoranis.
T2nasest tutvume Laose pealinna Vientiane eluga ning yritame aru saada, kas linn on sama hirmus kui meie hosteli tuba : must, askeetlik ning olematu.
Priidiku uus soeng
Lemmik kohv. Lao kohv kondentspiima ja j22ga serveeritud loomulikult kilekotis.
Ostsime endale RayBan ylioriginaalsed prillid
2 comments:
Priidikul viimaks ometi normaalne soeng.
Ei noh, prillid on ikka muhedad :) Priidiku soeng ka - Steniga naersime, et näe Priidikul polegi enam juukseid ja no loomulikult Steni lemmikpildiks osutus see kanepiprillidega :) Naeris ja kutsus issi ka vaatama :) Äge!
Post a Comment