Isa laps.

Nohu nohu otsa ja polegi ammu haiglane olnud. Poola häda ja rõõm sai lõpuks otsa ja 50 minutit lennukis ja seekord oli hea tagasi olla. Ühiselamus otsustasin veel haigemaks jääda ja mitte mingil juhul kuhugi väljuda. Aga kuna 13.korruse Itaalia maailmakõigekiiremini rääkival Gulial ülikooli lõpp vahepeal oli tulnud, siis minu haige valge nägu ja nohune hääl ei aidanud mind välja. Erinevad kohalikud ja ööklubi. Shampus, tort ja VIP : oskasin ma ka ikka õigel ajal haigeks jääda ja ükskõikse pilguga seda kõike pealt jälgida. Vaatasime ja vaatasime neid noormehi ööklubis ja olid ilusad küll ikka, aga kui lõpuks avastasime, et kõik on ühtemoodi triiksärkidega riides ja tegelt neil vahet ei teegi, siis minu haigus ja mina unistasime oma ühikatoast 708. Hommikuks panin endale 3 äratust (sõna hommik siin vist väga ei sobi kasutada, sest magada sain vaid tunnikese), sest ega ma ise ka täpselt ei teadnud, kuhu ma minema pean, et leida õige bussijaam ja õige buss, et mägedesse sõita. Äratustest ma ei lasknud ennast häirida ja kui kell 6.24 tegin silmad lahti ja teadmatus kohas pidin väljuvas bussis olema 7.30, siis ehmatasin ennast 1,3 aastat vanemaks. Õnneks olid asjad koos ja jäi mul veel üle teha "lumelaud kaenlas vihmaga jooks milaanos " naiste arvestuse uus rekord. Täiesti müstilisel kombel jõudsin sobivasti metroo peale, oskasin õiges peatuses maha minna ja senitundmatu bussijaam oli silmnähtavas kohas ja seda kõike veel 10 minutit enne bussi väljumist. Siiani ei usu, et selle rekordi siiski tegin. Bussist maha astudes 3 tunni pärast ootas mind sama tõbise näoga kallis isa. Temale viimane päev mäe peal mööduski meil mõlemal nohulörina saatel suures udus liueldes lumelaudadega ja kohvikus rummiteed juues. Isa ööbimiskohas leidsime mulle ka teki ja padja koha ja õhtuks vahetasime ja sõime üksteise huvitavaid medikamente. Täna sain nende autoga Milaanosse küüti ja isa korraks nägemine oli küll pigem narritamine, kuid iga veedetud aeg isaga on üks suur hingerahu ja samas ka turgutus.
Homme pean vist kooli minema, kuigi kahtlen, kas ka õppejõud teavad, et kool algab. Aga rohtude asemel hakkasin isa toodud kummikomme sööma ja hommikuks peaksin terve olema.