Kõik on sinine.

Jah, tõesti oli see bungalow imearmsakene eks. Aga hommikul oli mul nii külm, et ei julgenud isegi silmi lahti teha, sest äkki hakkab VEEL külmem. Ühesõnaga mul on nohu.
Pistud,pestud,kustud tegin teatavaks uudise, et võtan juhtimise üle : istun rooli. Väike armas tundmatu Lancia oli nõus ja proovisin ise järele kas tõesti, siis kuidagi kiiremini selle autoga sõita ei saa. Saab küll. Lootsin puust näoga autot juhtida ja Captain Jacki kuulata, aga kaardilugejad olid siiski iga ristmiku peal nõutud ja igale küsimusele sain vastuse : Come tu vuoi. ( "Kuidas sa soovid.") Ei töötanud mu taktika.
Leidsime selle Costa Smeralda ka üles. Saare üks rannikutest, mis on väidetavalt kõige ilusam ja kus puhkavad ka kõik rikkurid. Ilus ta oli ja vesi niinii selge. Leidsime imepisikese rannakese ja samal ajal kui poola poiss ujus (siin on tegelt külm) ja tüdruk pilte tegi, magasin mina heleheleheleda liiva peal ja kuulasin helehelehelesinise vee lainetust. Jah, see oli hea.
Usk. Ootasin juba mõnda aega, millal see autos jutuks tuleb. Teadsin varem, et tegemist on poola kodanikega, kes käivad eeskujulikult iga nädalavahetus kirikus ja vahel käib ka Isa nende juures külas. Ja siis peale natukest aega vaikust tulid küsimused: Laura, kas sina käid ka kirikus? Aga millesse sa usud? Kuidas selle usu nimi siis on? Suutsin viisakaks jääda. Aga öelge mulle teie, mis see usk siis on? Kes siis on usklikum: see, kes käib iga pühapäev kirikus, kes kirikusse sisenedes risti ette lööb, kes räägib kirikus põhjendamatult valjult juttu,kes teeb kirikus pilti, kes läheb kirkikus kohtadesse, kus mina iial ei söendaks minna või see, kes ei ole oma usule nime pannud, kuid kes usub kahtlematult, kes kirikus pilti ei tee, sest see ei ole tema jaoks viisakas ja kes eelistab kirikus vaikida?
Ööbimiseks leidsime taas inimtühja Orisei ja ühe imearmsa vanapaari, kes peavad pisikest hostelit. Kõik siin saarel tahavad oma elulood ära rääkida ja mulle sobib, sest see parandab vaid mu itaalia keelt. Söögiks taas pizza. Liis, kui sa tõstatasid küsimuse, et kas need suure pitsad üldse füüsiliselt meie sisse ära mahuvad, siis kinnitan sulle, et minu sisse mahuvad.